JUHTKIRI | Valitsus, tunnistage viga ja tehke seadus ümber

Keskerakonna maksugeeniusi parafraseerides võiks pärast tänavuse aasta esimest pensionipäeva öelda: töötavad pensionärid külvavad sotsiaalset viha, kui nad ei ole rahul, et saavad pärast tulumaksureformi varasemast vähem raha. Valitsus on kahvlis, tal tuleb maksureformi puudusi tunnistada või töötavad pensionärid pursuideks tituleerida.

Isegi riigikogu mahedakeelsel aseesimehel Enn Eesmaal ei õnnestunud asja ilusaks rääkida. Mõelge vaid: öelda 50-aastase tööstaažiga inimestele, kes teenivad pensionile juurde keskmist või alla selle jäävat palka, et nad peaksid solidaarsema ühiskonna loomisse rohkem panustama! Kõlab väga nadilt või isegi kurjakuulutavalt, arvestades, et need inimesed mäletavad ka nõukaaegset „solidaarset” ühiskonda. Ainult halvemaks teeb asja see, kui 4000–5000-eurose palgaga koalitsioonipoliitikud teatavad, et neil küll pole kahju iga kuu 36 eurot rohkem tulumaksu maksta.

See on asja emotsionaalne pool. Vaadakem nüüd ka ratsionaalset külge. Hindamaks, kas töötavate pensionäride maksuvabastuse tööealistega samale tasemele vähendamine on ebaõiglane, tuleb vastata kahele küsimusele. Esiteks: kas pensionäride palka peaks maksustama mittepensionäride omast erinevalt? Teiseks: kas 1776 eurot maksustatavat sissetulekut kuus (summa, mille ületamise korral tulumaksukoormus möödunud aastaga võrreldes suureneb) sobib tõepoolest rikaste klassi arvamiseks?

1776 eurot kuus on rikkuse piiriks kindlasti liiga vähe ja muudab võltsiks valitsuse jutu solidaarsusest. Vanemas eas töötamise motiveerimise seisukohast ei olnud tark ka teha töötavatest pensionäridest tulumaksureformi kõige suuremaid kaotajaid.

Esimese küsimuse vastus on, et tingimata ei pea. On päris loogiline, et pensionäri maksuvaba tulu määr on sama suur kui mittepensionäril. Kuid Eestil on vaja motiveerida oma vananevat elanikkonda kõrge eani võimalikult head füüsilist ja vaimset vormi säilitama ja tööl käima. Selle nimel tasub töötavatele pensionäridele maksusoodustust pakkuda küll. Keskmise palgaga töötavalt pensionärilt laekub sotsiaalmaksuna riigieelarvesse ligikaudu keskmise vanaduspensioni suurune summa. Lihtsustatult öeldes maksab ta ise oma pensioni kinni.

Teise küsimuse vastus on, et 1776 eurot kuus on rikkuse piiriks kindlasti liiga vähe. See on suur põhjus, miks valitsuse väidetav kingitus pole üleüldist vaimustust äratanud. Vähe sellest, et 1776 eurot pole ülikõrge palk – rikkurite klassi tõusmise teeb veelgi lihtsamaks see, et aastatulu arvestusse läheb nüüd varasemast rohkem tulusid. Solidaarsuse nõudmine kõlab seetõttu võltsilt ja väide, et 80% inimesi võidab, on lihtsustatud eeldustel tehtud optimistlik prognoos.

Sellepärast kordame veel kord 5. detsembri juhtkirjas peaminister Jüri Ratasele antud soovitust: tulumaksuseadus tuleb kohe remonti saata.

VERSUS | Kas töötav pensionär vajab maksuerandit?

Meelis Atonen, ettevõtja ja ekspoliitik, Reformierakond (Facebook)

Taro tahab öelda, et aus pensionär, kes lisaks pensionile tööl juurde teenib, on lüpsilehm, kellelt valitsus peab lisaks koorima. Mis nad siis elavad hästi ja ei käi valitsuse headelt onudelt palumas. Mina teeks kogu teie soperdise ümber. Ebaõiglane ja valesid väärtusi süstiv.

Igor Taro, Põlva vallavolikogu liige, endine Põlva maavanem, IRL (Facebook)

Sa ei taha ju väita, et ausa töötava mittepensionäri palka peaks kuidagi erinevalt maksustama ausa töötava pensionäri palgast? Ei pea muretsema üle 1500 euro kuus teenivate pensionäride tõttu, kes pisut väiksema maksuvabastusega kindlasti nälga ei jää.