JUHTKIRI | Valitsus vahetab tööhobuseid keset jõge
Märtsis välja kuulutatud majanduse abipaketiga eraldas valitsus KredExile 1,5 miljardit eurot, tänu millele sihtasutus saab pakkuda käendusi ja laenusid ligi 3,5 miljardi euro eest. Augusti alguse seisuga oli sihtasutuse kriisimeetmete abiga ettevõtteid rahastatud 184 miljoni euroga ehk umbes 5%-ga võimalikust.
Niisiis, rahasadu pole KredEx korraldanud. Ent 5% võimalikust pole tegelikult halb tulemus, kui arvestada, et valitsus määras kriisikäendustele ja laenudele esialgu väga karmid tingimused ja pangad olid niigi varmad laenupuhkust andma. Ja ettevõtete üldine laenunõudlus keset suurt määramatust on tagasihoidlikum: mais-juunis andsid Eesti pangad mittefinantsettevõtetele ligi 250 miljonit eurot laenu, 160 miljonit eurot vähem kui 2019. aasta samadel kuudel. Mõelgem sellelegi, et kriis pole veel läbi – pankade võimalused maksepuhkusi pikendada kitsenevad, KredExil peab laenude-käenduste andmiseks ressurssi jätkuma vähemalt aastaks-paariks.
Mõneti sarnaneb KredExi juhi juhtum terviseameti juhi omaga: tubli tööhobune vahetatakse välja keset kriisi ehk jõeületust.
Teisisõnu saab öelda, et KredExi juht Lehar Kütt, kes eile teatas ametist lahkumisest, on kriisi ajal igapäevatööga hakkama saanud. Näidake inimest, kes oleks neis poliitiliselt ja majanduslikult keerulistes tingimustes kindlasti suutnud enamat. Mõneti sarnaneb Küti omal soovil lahkumine terviseameti juhi Merike Jürilo ametist vabastamisega: kriisi ajal tubliks tööhobuseks olnud tippspetsialisti koht jääb vabaks keset kriisi ehk jõeületust. Kütt on ametis küll veel 4. oktoobrini, aga majanduskriis ei saa selleks ajaks läbi.
Erinevalt Jürilo loost saab Küti lahkumisotsuse põhjuseid üksnes oletada. Kütt pole tahtnud avada lauset: „Minu jätkamine on muutunud keeruliseks tulenevalt erinevast ettekujutusest, mis on KredExi roll ja tegevuspõhimõtted.” Arvata võib, et oma osa oli valitsuse otsusel anda KredeExi kaudu Porto Franco kinnisvaraarendusele suurlaenu. Võib-olla ka KredeExi suunamisel käenduste asemel pigem otselaenusid andma ja üha suuremal poliitilisel sekkumisel tegevusse, kus kesksel kohal peaks olema ikkagi krediidiriski hindamine.
