2012. aasta õpetajate streik Tallinnas. Foto: Annika Haas

Kas sügisel hakatakse streikima? Kevadel vastas peaminister Jüri Ratas ebameeldivatele raha puudutavatele küsimustele: tuleme selle juurde tagasi sügisel. Nagu oodata oligi, ei toonud suvi Eesti riigieelarvele leevendust. Kevadel jutuks olnud avaliku sektori palkade külmutamine ähvardab seetõttu teoks saada.

Tänases lehes ütleb haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri, et kui riik jääb palkade külmutamise jutu juurde, hakkavad õpetajad streiki ette valmistama. Õpetajatel on õigus pahandada, sest mitme järjestikuse valitsuse eesmärgini – õpetajate palk olgu riigi keskmisest 20% kõrgem – ei ole seniajani jõutud. Esimeses kvartalis sellest hoopis kaugeneti. Õpetajate palga edasist suurenemist on Eesti kestvuse huvides päriselt vaja – rohkem kui näiteks erakorralist pensionitõusu.

Õpetajad, kui otsustate streikima hakata, tehke seda suurelt, et valitsus teid väikseks vasakäärmuslaste rühmaks ei tembeldaks.

Põhjus, mille pärast seisavad Eesti ees suhteliselt hea majanduskasvu tingimustes peaaegu sama rasked rahalised valikud kui pärast 2009.–2010. aasta sügavat majanduskriisi, on Ratase eelmise valitsuse oskamatus riigi rahandust juhtida. See teadmine ei aita paraku õpetajate palkasid tõsta. Ratase praeguse valitsuse poolehoidjad küsivadki: kas valitsuse vahetus aitaks tuleva aasta majandusprognoosi parandada ja eelarvetulusid suurendada?

Vastus on tõesti eitav: 2017.–2018. aastal keedetud supp tuleb Eestil nii või teisiti ära süüa, olgu peaminister kes tahes. Kui valitsus vahetuks, oleksid püksirihma suurema pingutamise kohad võib-olla veidi teised. Suurim erinevus oleks ilmselt seda saatvas retoorikas. Näiteks õpetajate 2013. aasta streigi ajal ütles toonane haridusminister Jaak Aaviksoo viisakalt, et nõudmised on Eesti vabariigi eelarve võimalusi arvestades veidi suurevõitu. Rahandusminister Jürgen Ligi aga heitis ette grupihuvide ja ühishuvide vastandamist ja märkis, et streikimisest ei lähe tekk laiemaks, vaid kitsamaks ja ähvardab rebeneda.

Sellest, millist vastukaja võib õpetajate streik nüüd valitsuselt saada, annab aimu praeguse rahandusministri Martin Helme kevadine vastus teaduse rahastamise nõudjatele: seda saavat siis, kui raha hakkab kasvama puu otsas. Üleüldse protestivat valitsuse vastu „väike vasakpoolne poliitaktiivne seltskond”, kes esineb kõigi teadlaste nimel.

Niisiis, õpetajad, kui otsustate streikima hakata, tehke seda suurelt, et valitsus ei saaks teid väikseks vasakäärmuslaste rühmaks tembeldada.
Graafika: Aili Väronen