Paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti endiselt koroonaviirusest suhteliselt puhas, kuid eks ole teisigi riike, kus veel üsna hiljuti oli haigestumisi vähe, aga enam mitte. Sellegipoolest pole mõistlik uut eriolukorda nõuda või kehtestada. Küll aga tasub igaühel mõelda, mida ta saab teha, et enda nakatumise ja haiguse edasiandmise oht oleks väiksem. Nagu ütles Delfile terviseameti juht Mari-Anne Härma: „Inimesed ei peaks küsima seda, millal ja millised tulevad piirangud, vaid seda, kuidas saab kodanik anda oma vastutustundliku käitumisega panuse tavapärase elu jätkumisse.”

Kuni pole koroonavaktsiini, peab selle rolli täitma inimeste vastutustunne ja tähelepanelik suhtumine oma tervisesse.

Palju räägitakse erapidudest kui esile kerkivast ohuallikast. Muidugi, enamikust viimastel kuudel Eestis peetud sünnipäevadest ja koosviibimistest pole saanud koroonakollet, see on juhtunud ainult üksikutega. Sellegipoolest tasub igaühel praegu vältida koosviibimisi, eriti siseruumides, kus mõni osaline võib ühel või teisel põhjusel olla viirusohtlik. Terviseameti Ida regiooni juhataja Marje Muusikus nentis eile, et osa inimesi ei pööra sümptomitele tähelepanu ning käib edasi tööl, koolis ja külas. Õigustatud muretsemise ja ülemuretsemise vahele ei ole küll alati lihtne piiri tõmmata – mitu köhatust annab põhjust koroonat kahtlustada? –, ent praegu on väiksegi põhjendatud kahtluse korral parem võtta ettevaatusabinõud kasutusele ja anda proov.

Laadige oma telefoni ka mobiilirakendus Hoia, ehkki praegu võib tunduda, et sellest pole palju kasu. Aga Hoiast hakkab olema seda rohkem kasu, mida rohkem nakatunute hulk suureneb. Ja paraku sinnapoole asi Eestis ja suures osas Euroopast liigub. Kuni pole koroonavaktsiini, peab selle rolli täitma inimeste vastutustunne ja tähelepanelik suhtumine oma tervisesse. Muid häid lahendusi pole, sest nii ulatuslikke piiranguid nagu kevadel oleks raske, kui mitte võimatu kannatada tuleva aasta teise pooleni, mi maailm saab võib-olla vaktsiini.