JUHTKIRI | Veebihiiglased jätku osa tulu Eestisse
Öeldakse, et maksud on nagu loodusõnnetus. Harva, kui uute maksude kehtestamise mõte tärkab rohujuuretasandilt.
Eesti meediaettevõtete liidu ettepanek hakata maksustama internetigigantide käivet kõlab selles kontekstis teretulnud vaheldusena. Ainult eriti tumedate silmaklaasidega vaatleja ei paneks tähele, kui jõuliselt muudab digitaalse tehnoloogia pealetulek majanduse struktuuri. Korterite väljaüürimine, taksode tellimine, igapäevane suhtlus – need kõik on valdkonnad, mis genereerivad tulu ja loovad uusi väärtusi viisil, mille lõpptulemust me ei oska veel hinnata.
See-eest suudame päris hästi näha veebigigantide esilekerkimisega seotud probleeme. Mõni neist on kaugem – nagu rahvusvahelise struktuuri mõju demokraatiale. Märksa pakilisem on, et riikidel jääb raha vähemaks. Netigigandid pakuvad teenuseid, korjavad kokku raha (olgu või reklaamilt) ja maksavad tulu pealt maksu neile kõige soodsamaid tingimusi lubavas riigis. Euroopa Liidu piires on see täiesti seaduslik, aga Eesti ei suuda pakkuda niisuguseid tingimusi kui näiteks Iirimaa.
Meediaettevõtete liit teeb ettepaneku kehtestada veebiettevõtetele sisuliselt käibemaks – 3–5% rahast, mis reklaami või tasuliste rakenduste kaudu liigub.
Ettepanek on kaugel ideaalsest. Parim lahendus oleks kehtestada Euroopa Liidus ühtne maksupoliitika. Paraku kukkus viimane katse märtsis mõnede väikeriikide omakasupüüdliku käitumise tõttu läbi. Niisamuti venib rahvusvahelise lahenduse leidmine OECD juhtimisel.
Sellepärast võtavadki riigid juba initsiatiivi enda kätte. Prantsusmaa parlament on sellise maksu juba kehtestanud ning sama kaaluvad Austria, Itaalia, Tšehhi ja Ühendkuningriik.
Lihtsalt see ei lähe. Suurkorporatsioonide de facto kodumaalt USA-st Prantsusmaa sammu peale tulnud esimene reaktsioon oli valus. Ühendriikide president Donald Trump ähvardas kehtestada sanktsioonid Prantsuse veinidele. Prantsusmaaga viimaks lepiti, aga Eesti poleks sellistes vaidlustes võrdväärne partner. Kõige kindlam oleks rajada võimalikult lai liitlaste koalitsioon ja siis rumalusi tegemata edasi liikuda. Hiiglastele pole mõtet tasuta lõunaid pakkuda.
