Jüri Kolk: mulle käib väga närvidele, kui keegi, ükskõik millisest parteist kõneleb rahva nimel
Hakkasin hiljuti mõtlema, mitut ennast olemuslikult täiesti uuena reklaamivat poliitjõudu ma Eestis oma elu jooksul näinud olen. Neid on ikka päris-päris palju. Ja milline neist on jäänud (osutunud) uueks, säilitanud oma nii väga teistsuguse, täpsema ja targema lähenemise riigivalitsemisele? Ühtegi ei tule meelde. Noh, ma ei taha selle üle vaielda, sõltub, kuhu piir tõmmata.
Igal juhul on kuidagi imelik vaadata tegelasi, kes tulevad mitu korda välja täiesti uue energiaga, täiesti uute mõtetega. Nad peaksid ju juba teadma, et esiteks ei suuda nad seda uut rida oma parteiski ajada, teiseks on need uued mõtted tihti üsna kulunud ning kolmandaks kõlavad need nagu alkohooliku lubadus enam mitte juua. Homsest algab uus elu! On väga lihtne kujutleda, et teeme kõik teisiti, teeme paremini, aga üldjuhul nõuavad muudatused detailide kallal kannatlikku tööd. Suurem osa olulisi muudatusi ei toimu mitte ühekordse piduliku pingutusega, vaid pigem nii, nagu uuristab tilkuv vesi kivi sisse auku.
Siirad poliitikud