Jüri Ratas: meie keedetav supp peab olema sama rammus kõigile inimestele olenemata vanusest, elukohast, soost või rahvusest
Eesti on majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) liikmete ja ka euroala riikide seas ühe suurema majandusliku ebavõrdsusega riik. Kriisiaastatest saati on see lõhe ainult suurenenud. Kiire taastumine ja mõõdukas majanduskasv ei ole seni tähendanud seda, et meie ühiskonna nõrgemate elu oleks oluliselt paranenud. Nagu näha, saab katla ühes servas siiski keeta rammusamat suppi.
Suure ebavõrdsuse tõttu on meil ka vaesuses elavaid inimesi rohkem kui teistes võrreldud riikides ja see teeb muret nii Euroopa Komisjonile kui ka OECD-le, aga eelkõige peaks see olema mõttekoht meile endile. Sellel, kuidas riik suhtub nõrgematesse, on otsene seos meie majanduse ja rahvastiku tulevikuga.
Novembris valitsusläbirääkimisi pidades seadsime oma partneritega eesmärgiks elavdada Eesti majandust ning kasvatada ühiskondlikku heaolu ja sidusust. Üks konkreetne samm selleks on kokkulepe tulumaksuvaba miinimumi reformiks, mis aitab parandada väiksema ja keskmise sissetulekuga inimeste toimetulekut ja elujärge. Seni pisikeste sammudena suurenenud tulumaksuvaba miinimum tõuseb järgmise aasta alguses kuni 1200 eurot teenivatel inimestel 180 eurolt 500 eurole kuus. Reformist võidavad kõik, kes teenivad kuni 1776 eurot.