Kui vaatame maakondade siseseid bussiliine, ei ole saladus, et juba täna doteerib riik neid enam kui 20 miljoni euro ulatuses. Lihtsalt kogutakse täna piletiraha, mis on jäänud viimastel aastatel suurusjärku 10 miljonit eurot. Ka piletiraha kogumine ise on kulu, mida saab tulevikus vältida.

Valitsus on otsustanud eraldada tasuta ühistranspordi rakendamise soodustamiseks tuleval aastal täiendavad 21 miljonit eurot, mis katab varuga senise piletitulu. Ülejäänud raha saab suunata liinide paremaks muutmiseks ning tihendamiseks. Esmalt peame aga välja selgitama, kus on reaalne vajadus liine tihendada.

Andres Metsoja väidab, et tasuta bussiliinid ei suurenda inimeste sõiduvõimalusi, kuid see ei vasta tõele. Esiteks kasvavad nende inimeste võimalused, kes täna peavad keskustesse jõudmiseks suure osa oma palgast maha sõitma. Olgu selleks kuluks siis kütus autole või bussipilet.
Meil on vaja alternatiivi, mis aitaks töötajal raha kokku hoida ning vähendaks maal elamise kulukust. Tasuta ühistransport seda kindlasti teeb. Kui aga tänaseid liine lisaks tasust vabastamisele veel ka tihendada, kasvavad inimeste võimalused veelgi.

Tasuta bussiliinid aitavad tööturule tagasi inimesed, kes tänaste piiratud liikumisvõimaluste juures pigem kodus püsivad. Antud võimalusele viitas ka töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets, kes tõdes, et nad on saanud klientidelt tagasisidet, et mõnikord ei soovita tööd vastu võtta, kuna suur osa palgast kuluks bussipiletite peale.

Lisaks tulevad laienenud võimalused kasuks eakatele inimestele, kellel maalt on kadunud väga paljud eluks vajalikud teenused. Parem ühendus keskustega muudab nende elu lihtsamaks.
Vajadus tasuta ühistranspordi järele on suur ning maapiirkondadel tuleb elu sees hoida. Ei piisa ainult sellest, kui järgmised 20 aastat räägitakse, kuidas maaelu soodustada, nagu juhtus haldusreformiga. Vaja on reaalseid meetmeid ja samme.

Tasuta ühistransport ei pea sugugi tähendama kommertsliinide kadu. Aastaid tagasi rääkisid bussifirmad, et kui riik doteerib Tallinn-Tartu rongiliine, siis kaovad nende sõitjad. Reisijad ei kadunud kuhugi, pigem tuli juurde neid, kes võtsid reisi ette ning kasutasid sinna sõites ronge, kuid tagasi tulid juba näiteks bussiga. Usun, et tulevikus hakkavad inimesed kasutama nii tasuta liine kui ka kommertsliine, sõltuvalt ajagraafikute paremast sobivusest. Kasvav reisijate hulk võib kokkuvõttes tulla kasuks ka kommertsliinidele – inimesed liiguvad rohkem maalt linna ja sealt omakorda edasi järgmisse maakonnakeskusesse.

Tasuta maakonnasisesest ühistranspordist rääkides ei aja me taga kasuminumbreid, ega saagi seda teha. Ei tasu unustada, et riik doteerib täna ka rongiliiklust ja praamindust üsna suures mahus. Tegemist on ühiskondliku hüvega ning olen veendunud, et tegu on küsimusega, kus riik peabki appi tulema.

Mulle teeb heameelt, et erakonnad ja poliitikud, kes varasemalt on tasuta ühistranspordi küsimust vältinud kui tuld, on enda retoorikat muutnud ning vaikselt sellel teemal sisulisema arutelu poole liiguvad.

Oli ka maavanemate hiljutisest ühispöördumisest näha, et tasuta transpordi küsimus on muutunud erakondade üleseks teemaks.

Maavanemate ettepanekut rakendada tasuta bussiliinid juba käesoleva aasta maikuust, ei ole aga kindlasti võimalik ellu viia. Tänavuse aasta juba vastu võetud eelarves selleks täiendavaid vahendeid ei ole ning maavanemad teavad seda. Kuid isegi lisaraha olemasolu ei võimaldaks tasuta süsteemile nii kiirelt üle minna, sest olemasolevat 55 liinilepingut ei saa üleöö muuta ning bussidesse tuleb juurde soetada validaatorid.

Ma nõustun väitega, et ühistranspordikorraldust muutes tuleb targalt talitada, sest vaid nii saame parima lahenduse. Selle nimel, et tasuta ühistransport 2018. aastal rakenduks, teevad tööd nii ministeerium, kohalikud ühistranspordikeskused kui ka maanteeamet. Kindlasti ootame tagasisidet ka kohalikelt omavalitsustelt, kes teavad paremini oma elanike liikumisvajadustest.

Kui me soovime parimaid lahendusi, tuleb võtta aega ja teha koostööd. Sihikindlalt töötamine tagab selle, et me ei pea lauale panema kaks varianti, millest üks on tihedam võrk ning teine tasuta transport. Targalt talitades saab rakendada mõlemad variandid.