Kadri Simson: esimest korda sel sajandil ei pea valitsus lähtuma Reformierakonna dogmadest
Paigalseisuvalitsusele järgnenud liidu tegevus on tekitanud laiapõhjalist diskussiooni ja on loomulik, et eelneva tegevusetuse valguses tundub iga reform suure sammuna. Kuid olen veendunud, et ette võetud käigud on vajalikud Eesti majanduse ja elu edendamiseks.
Valitsuse ametis oldud saja päeva suurimaks sammuks tuleb pidada aasta lõpus riigikogus vastu võetud maksumuudatuste paketti, mille tähtsaimaks osaks oli maksureform. Olen varasemalt seisnud kobareelnõudele vastu ning ei pea seda heaks stiiliks ka täna, kuid kahjuks tuleb alati vaadata konteksti. Selleks, et tagada tuleval aastal vajalik riigieelarve tulude ja kulude tasakaal, pidid mitmed maksumuudatused kehtima hakkama käesoleva aasta algusest või esimesest juulist. Äsja ametisse asunud valitsus ei saa lasta poolt aastat või tervet aastat raisku – see võib halvendada Eesti majanduse tänast seisu veelgi enam. Meie muudatuste eesmärk on seisakus majanduse käimasaamine ning me teeme seda nii kiirelt kui võimalik.
Kuid räägime tehtud maksureformist. Reformierakonnale meeldib öelda, et tegemist on muudatusega, mis soosib ainult madala palgaga inimesi. Numbrid räägivad muidugi teist keelt. Täpsustatud andmetel võidavad maksureformist igakuiselt kuni 64 eurot kõik inimesed, kelle sissetulek on alla 1200 euro kuus. Tegemist on hüppelise sissetulekute kasvuga. Kuid maksureformist ei võida mitte ainult kuni 1200 euro suuruse kuupalgaga inimesed. Sellest võidavad kõik, kelle sissetulek on alla 1776 euro. Inimesi, kes teenivad alla antud summa suurust kuupalka, on Eestis väga palju, hinnanguliselt ligikaudu 86 protsenti kõigist tööl käivatest inimestest. Tegemist ei ole kindlasti meetmega, mis soosib vaid madala palgaga inimesi.
Kui madalamat ja keskmist palka teenival inimesel jääb varasemast enam vaba raha kätte, siis on üsna tõenäoline, et see läheb kiirelt ka ringlusesse tagasi, aidates seeläbi kaasa majanduse tõusule. Hiljutiste majandusnäitajate kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse nõudlus 2016. aastal 2,6 protsenti, olles mõjutatud enim kodumajapidamiste tarbimiskulutuste suurenemisest. Meie eesmärk on, et inimestel jääks enam vahendeid ka peale sundkulutuste ära maksmist. Ka kaupmehed tunnistavad, et inimeste sissetulekute suurendamine on oluline. Maksureformi tulemusena jääb sisetarbimisse enam raha ja see on otsene võit ettevõtjatele.
Paneme majanduse kasvama
Majandus- ja taristuministrina on loomulik, et keskendun ennekõike valitsuse tegevusele majanduse elavdamisel. Ei ole saladus, et Eesti majandus on pikalt olnud seisakus ning aastaid puudusid ideed majanduse käivitamiseks. Ühe majandust elavdava meetmena näeb uus valitsus juba mainitud maksureformi, kuid uuenduslikke meetmeid leiab teisigi.
Viimatise tööandjate majandusspidomeetri järgi edenes majandus eelmise aasta viimases kvartalis kiirusega 78 km/h, mis on veidi kiirem kui eelmises samalaadses uuringus. Seesugune kiirus tähendab, et meie majandus kasvab rahuldaval tasemel. Uuringus oli eraldi välja toodud, et oma hinnanguid valitsuse tegevusele on eelmise kvartaliga võrreldes parandanud näiteks ehitussektor ja teenindus. Suhtumise paranemise taga on peamiselt valitsuse sõnumid kasvavate infrastruktuuri investeeringute teemal, plaan asuda ehitama üürikortereid ja renoveerida linnahall ning tühistada eelmise valitsuse poolt paika pandud majutusteenuste käibemaksumäära tõus.
Majutusasutuste maksumäära tõusu tühistamine jätab küll umbes 11 miljoni suuruse augu juba planeeritud eelarvesse, kuid auk, mille maksutõus oleks jätnud turismisektorile, oleks minu hinnangul märksa suurema mõjuga. Seesugust arvamust on kinnitanud ka mitmed valdkonda hästi tundvad organisatsioonid ja eksperdid.
Eesti Konjunktuuriinstituudi vahepealsel hinnangul võinuks majutusasutuste käibemaksu tõstmine tuua kaasa ligi 180-ne inimese töötajäämise, Eestisse saabunuks aga ligikaudu 180 000 turisti vähem. Kannatajaks ei oleks aga ööbivate välisturistide arvu vähenemise tõttu jäänud ainult majutusasutused ja turismiettevõtted, vaid ka kaubandus ning teenindav sektor.
Saja päeva olulisemate algatuste hulka kuulub ka riigiettevõtete müügi ning börsile viimise ettevalmistamine. Uus valitsus on võtnud sihiks tuua börsile vähemusosalused osaühingus Enefit Taastuvenergia ning AS-is Tallinna Sadam. Juba lähikuudel peaks paika saama börsile mineku täpsem tegevuskava, kuid börsile minek jääb tõenäoliselt 2018. aastasse. Tallinna Sadama börsile viimise üheks eesmärgiks on asjaolu, et Eesti inimesed ja pensionifondid leiaksid uusi võimalusi, kuidas raha Eestisse investeerida ning tegemist oleks stabiilse dividendiaktsiaga. See samm elavdab kindlasti kohalikke finantsturge ja laiendab Eesti inimeste võimalusi.
Saja päeva sisse jäi ka uue liiklusohustusprogrammi vastuvõtmine, mis aitab säästa sadu inimelusid. Samuti läheme edasi väljatöötatud ettepanekutega, mis soodustavad kaubalaevade Eesti lipu alla toomist ning plaaniga kehtestada Eestis veoautodele teekasutustasu.
Mida oodata majandusministeeriumilt tulevikus?
Tänavuse aasta teise poole ja uue aasta alguse tähtsaimaks projektiks pean juba palju diskussiooni tekitanud otsust muuta maakondlikud bussiliinid 2018. aastast tasust vabaks, suurendades seeläbi maapiirkondade inimeste võimalusi. Vajadus tasuta ühistranspordi järele on minu hinnangul suur. Täna on maal elavate inimeste ees olukord, kus tööle jõudmiseks tuleb suur osa oma palgast lihtsalt maha sõita. Olgu selleks kuluks siis kütus autole või bussipilet. Meil on vaja alternatiivi, mis aitaks töötajal raha kokku hoida ning vähendaks maal elamise kulukust.
Leian, et eriilmelised valitsuspartnerid tasakaalustavad valitsuse otsuseid. Samas esimest korda sel sajandil ei pea keegi meist lähtuma Reformierakonna dogmadest ning see võimaldab Eesti arengu osas välja tulla ka algatustega, millest seni kirglikult hoiduti.
