Kadri Simson: kütusehinna tõus teeb rahva vaeseks
Uus valitsuskoalitsioon jätkab Reformierakonna sisse tallatud rada, tõstes järgmistel aastatel kütuseaktsiisi. Kokku kerkib 2019. aasta 1. jaanuariks diiselkütuse aktsiis 51,7% ning bensiini aktsiis 46,4%. Selle tulemusena kallineb keskmine paagitäis tulevikus üle 14 euro. Eesti Õliühingu kinnitusel oleks Eestis pärast sellist aktsiisitõusu kalleim kütus Baltikumis ning astuksime kandadele isegi Soomele.
Reformierakonna senist poliitikat jälgides polegi siin midagi imestada. Nende juhtimisel on viimase kaheksa aasta jooksul tõstetud Eestis makse ja aktsiise vähemalt 20 korral. Seejuures on tõstetud just kaudseid makse ja aktsiise, läbi mille maksavad vaesemad leibkonnad suhteliselt suurema osa enda sissetulekust. Samal ajal on Reformierakond vähendanud tulumaksumäära, millest on suhteliselt enam võitnud just kõrgema sissetulekuga inimesed.
Eesti inimesed on saanud viimased pool aastat tarbida soodsamat kütust tänu madalale nafta maailmaturu hinnale. Kui nafta maailmaturu hind oli 2014. aasta juunis 110 dollarit barreli kohta, siis tänasel päeval on see 57 dollarit barreli kohta. Paraku pole kellelgi kindlust, et nafta maailmaturu hind ka jääb selliseks. Seetõttu on lubamatu, et sellist olukorda maailmaturul kasutab ära valitsus suurendamaks kütusehinnas riiklike maksude osakaalu. Juba praegu moodustavad kütusehinnast enam kui poole kütusaktsiis ja käibemaks. Võimalik kütuste kallinemine maailmaturul ühes aktsiisitõusu mõjuga võib tarbijatele tähendada kütuseliitri hinda 1,6 eurot või rohkem.
Selle kõige taustal on ülimalt iroonilised peaministri soovitused jala Soome minna või soetada säästlikum auto. Jääb mulje, et tema hinnangul on autoga sõitmine pahe, mida tulebki maksustada. Huvitav, kas vaid Tallinna oludega kursis olev peaminister julgeb sellise avaldusega minna ka maapiirkonda, kus auto on tihtipeale inimeste ainuke liikumisvahend? Lisaks sellele ei tohi ära unustada, et kütusehind mõjutab kõiki eluvaldkondi. See toob kaasa hinnatõusu näiteks nii transporditeenustele kui ka toidukaupadele. Maksutõusuplaani küüniline eesmärk tundubki olevat teadlik hinnatõusu kiirendamine, et saaks raporteerida paremini laekuvatest tarbimismaksudest eelarvesse.
Reformierakond on Eesti inimesi petnud, kuna valimiste ajal ei räägitud kordagi kütuseaktsiisi tõstmisest. Väited, et kütuseaktsiisi tõstmine on samasugune nagu alkoholi- ja tubakaaktsiisi suurendamine, ei ole tõsiseltvõetavad. Kütuseaktsiisi tõstmist ei saa võrrelda tavaliste pahede maksustamisega, kuna selle mõju ühiskonnas on oluliselt laiem ning üksikisikul ei ole võimalik selle mõju oma otsustega vältida. Reformierakond ütleb, et oma kodu kütmine ja riigis liikumine on pahed, kuid Keskerakond ei jaga kindlasti seda seisukohta. Oma osa vastutusest langeb ka sotsiaaldemokraatidele ja IRL-ile, kes aitavad oravatel Eesti inimeste suhtes vaenulikku maksumuudatust ellu viia. Seda ei tohiks neile kinkida.
