Kadri Simsoni vastulause Eesti Päevalehe juhtkirjale: mitte kellegi jaoks ei lähe seis halvemaks
Juhtkirjas väidetakse, et maakondades, mis ei võta ministri rumalat plaani täielikult omaks, võib maanteeamet edaspidi ühistransporti toetada senistest palju halvematel tingimustel. See ei vasta kuidagi tõele. Mitte ühegi maakonna ja ühistranspordikeskuse jaoks ei lähe seis halvemaks ja seda sõltumata nende otsusest nn tasuta ühistranspordi osas. Samuti ei suurenda ühistranspordikeskuste otsus valdade senist omaosalust bussitranspordi toetamisel.
Need vallad, kelle maakondlikel liinidel rakendatakse tasuta või soodsamat sõitu, maksavad omaosalust vähem või ei maksa seda üldse. Need, kelle keskused otsustavad seda mitte kasutada, maksavad senises mahus. Ükskõik millise valiku ühistranspordikeskused teevad pileti osas, saavad nad osa liinide tihendamisest. Väita selle valguses, et ühistranspordikeskused jäävad uue määruse valguses halvemasse seisu, on lihtsalt väär.
Kolm võimalust
Määruse kohaselt on ühistranspordikeskustel kolm võimalust. 1) tasuta sõidu kehtestamine 2) senisest soodsama sõidu tegemine 3) tänase süsteemi ja hindadega jätkamine. Võimalus jätta keskustele valik jätkata tänase piletikorje ja -süsteemiga, tekkis suheldes just nende samade ühistranspordikeskustega. Kuid tänase süsteemiga jätkamine ei muuda nende seisu halvemaks. Riik maksab neile endiselt tänases mahus dotatsiooni ning keskused saavad korjata ka piletiraha. Tegelikkuses läheb kokkuvõttes seis keskuste jaoks senisest paremaks, sest lisaks tänasele dotatsioonile ja piletitulule lisandub ka liinitihenduseks mõeldud raha, mille suurus ulatub kokku 3,3 miljoni euroni. Milline saab olema iga konkreetse maakonna liinitihenduse maht, selgub juba keskuste ja maanteeameti koostöös.
Teiseks peab leht veidraks, et ühistranspordikeskused peavad tasuta sõidu pakkumisest loobumist maanteeametile põhjendama. Põhjendamist vajavat hoopis selle pakkumine. Siinkohal tasuks ekslike väidete vältimiseks vaadata senist praktikat. Möödunud nädalal allkirjastatud määrus asendab seniseid maavanemate korraldusi, millega sätestati maakondliku bussitranspordi piletihinnad. Ka nendes korraldustes paika pandud konkreetse maakonna piletihind nõudis kohalikult keskuselt või maakonnalt põhjendust, mis oli seejärel Maanteeametile aluseks hinna kinnitamiseks. Tegemist on tavapärase praktikaga. Eriti vajalik on see nüüd, mil riigi poolt on tagatud vahendid sõitjatele soodsama või lausa prii sõidu tagamiseks ning läbi riigieelarve on selleks ka suunis antud. Kui aga keskus soovib neid vahendeid mitte kasutada, tuleb seda põhjendada.
Mis puudutab kohalikke bussigraafikuid, siis neid tõesti ministeerium ette ei kirjuta, ega muuda. Graafikute parendamise ja ühildamise peab ette võtma kohalik ühistranspordikeskus - see oli ka üks põhjus, miks üle Eesti antud keskuseid rajati. Kui seni korraldas ühistransporti maavalitsuse spetsialist, kes tihtipeale polnud tööl isegi mitte täiskohaga, siis nüüd on keskustes enamasti tööl mitu spetsialisti, kellel on senisest enam aega ja ka ressurssi, et kohalikku liinivõrku arendada.
Kokkuvõttes saab öelda, et Eesti ühistransport areneb. Raha on süsteemi juurde tulnud, liinitihendusteks on lisamiljonid leitud ning teadupärast tegeleme Saaremaal pilootprojekti raames ka nõudluspõhise nutitranspordiga. Pean vajalikuks seda, et inimesed kasutaksid ühistransporti senisest enam ja mitte ainult tiheasustusega piirkondades.
SEBE ning Lux Expressi omanik Hugo Osula ütles mõni aeg tagasi, et "tuleb teha mida iganes, et reisijad veelgi rohkem ühistransporti kasutaks, mitte ei jääks neid vähemaks. Selles mõttes on see tasuta ühistransport esimene otsus, mis on tehtud selleks, et külaliikluses oleks ühistransport kuidagimoodi atraktiivsem. Siit tuleks aga edasi minna." Nõustun selle väitega igati ja kinnitan, et ühistranspordi arendamisega minnakse edasi.
