Illustratsioon: Kaader filmist "Kevade" / EPL

Joosep Tootsi vaevas koolis küsimus, kas maakerasid on üks või kaks. Kui Eestis läheb nii, et põhikooli lõpus pole enam eksameid, kasvab arvatavasti nende hulk, kes Tootsi moodi kahtlevad.

Lutsu lugude Toots ei jäänud õnneks rumalaks meheks, sest oli siiralt uudishimulik, valmis edasi pürgima, uusi asju õppima. Tänapäevases mõistes oli Toots praktik, kes sai rehkendust, keemia- või füüsikareegleid rahmeldamise käigus omal nahal tunda. See Toots, kes teenis hiljem Venemaa mõisates ja tundis selle aja kohta kõrgel tasemel põllupidamist, tuli kodumaale tagasi tehtud mehena. Isegi endised vaenlased tahtsid sõbrad olla. Vastused, mida ta ei saanud koolist, andis karm töö ja elukool Venemaal.

Karta võib, et tänapäeva Toots jätaks põhikooli pooleli, sest õpetaja käsib liiga palju õppida. Tootsile määrataks kindlasti mõni diagnoos (nt ATH), ta vabastataks eksamitest ja seejärel isegi tavalisest õppetööst. Võimalik, et Toots olekski üks põhjus, miks Eesti riik tahab eksameid ära kaotada – noore mehe stress kasvaks veelgi ja eksam on nii õpetajale, koolile kui ka riigile kulu ja ajaraiskamine, sest erilisi tulemusi pole oodata.

Avalehele
128 Kommentaari