See on aga Eestile ja siinsele turismisektorile kõige kehvem hinnang, mis olla saab – öeldakse otse, et sinu juurde ei tulda su enda, vaid ainult odava viina pärast. Kui odav viin on Eesti suurim väärtus, siis võib küsida: kas sellist Eesti turismi me tahtsimegi? Kõik teavad, et odav asi tekitab tarbijas üleolevust, hoolimatust, raiskamise soovi, ka hukkamõistu. Kui Eestisse tõmbab vaid odavus, siis tundub turistile siin kõik – meie inimesed, meie elu, looduskeskkond, töö ja vaev – odav või väärtusetu.

Odavus võib olla ettekääne

Kui Eestisse ei tulda seepärast, et hinnad on kerkinud, siis võiks küsida, miks samad inimesed külastavad mujal maailmas kalleid linnu ja riike ning avavad seal oma rahakoti üsna meelsasti? Miks minna Norra, Rootsi või Soome, kui Poolas, Slovakkias või Ungaris saab üsna paljut (ka mägesid ja ilusat loodust) kordades odavamalt. Ometi ei kurda esimesed turistide vähesuse üle, pigem vastupidi! Isegi reisimine mööda Soomet on väga kallis, ometi jagub seal turiste rohkem kui küll. Keegi ei kahtle Lapimaa looduse võlus, ent eestlane võiks siiski küsida, miks leiavad turistid tee tavalistesse Soome linnadesse, kus hotellide hinnad on üüratud ning õhtusöögi arve ei tee kunagi rõõmu. Hoidku jumal, kui vajad autoabi!