1. Majanduse jahtumiseks valmistumisel tuleb alustada sellest, et saame selge pildi ette oma riigi rahalistest võimalustest. Seega vajame realistlikku ülevaadet töötukassa, haigekassa ja muude valitsuse reservide olemasolust. Seejärel saame läbi mõelda, kuidas vajadusel erinevaid reserve täiendada ja riigieelarve paindlikkust suurendada, selleks et leevendada koroonaviirusega kaasnevaid negatiivseid majandusmõjusid. Samas peame jälgima, et me ei hakka paaniliselt kulutama, vaid astume samme, mis on hästi sihitud ja reaalse mõjuga.

2. Peame üheskoos tööturu osapooltega läbi mõtlema konkreetse lahenduse olukorraks, kus koroonaviirus levib ja inimesed peavad töölt eemale jääma. Ettevõtjad ja töötajad peavad teadma, kas ja kuidas on riik valmis sekkuma, et toetada ettevõtteid ja tagama, et inimesed ei jääks haiguspuhangu tõttu sissetulekuta. See lahendus on vajalik, sest just ebakindlus võib juba iseenesest põhjustada majanduse jahtumist.

3. Ettevõtjad ja omavalitsused peaksid saama selged juhised, millistel juhtudel võivad rakenduda Eestis täiendavad piirangud. Näiteks võimalikud kitsendused avalikele üritustele, reisimisele ja muule majandustegevusele. Kui piirangud tulevad järsku ja üleöö, siis on nendega kaasnev paanikaefekt suurem. Tähtis on ettevõtjate ning inimeste ootuste juhtimine ja eelnev valmisolek olukorraga kohanemiseks.

4. Koroonaviiruse vastase võitluse esimene rinne on Eesti tervishoiusüsteem. Peaksime tervishoiuasutustele ja sotsiaalsüsteemile eraldama pikema vaatega lisaraha, sest viirusega kaasnevad kulud ja erivajadused võivad olla pikemajalised, kui hetkel arvata oskame.

5. Soovin, et valitsus käituks koroonaviiruse teemal avatult ja ei pelgaks opositsiooni kaasamist. Meie kõigi ühine huvi on leevendada igakülgselt viiruse negatiivset mõju Eestile. Kui valitsus soovib riigikogult tuge ning tasakaalukat arutelu võimalike seaduse ja riigieelarve muudatuste läbi viimiseks, siis Reformerakond on selleks valmis.

6. Lõpetuseks tänan kõiki neid ametkondi, kes on koroonaviiruse teemaga seni tegelenud ja andnud endast palju. Meie kõigi roll on kodanikena käituda vastutustundlikult ja hoolivalt üksteise suhtes. Eriti tähelepanelikud peame olema vanemate inimeste ja riskigruppide suhtes.