Äsja teatas Eesti Energia 600 MW elektri tootmise võimsuse sulgemisest ja 2030. aastal või enne suletakse tõenäoliselt veel 800 MW tootmisvõimsust – praegusest u 2100 MW-st. Euroopa Liidu kliimapoliitika ja CO2 hindade tõusu tõttu seisab ka säiliv põlevkivist elektri tootmine silmitsi karmi konkurentsiga.

Arvestades Eesti energiasõltumatuse vääramatut vähenemist ja inimtekkelist kliimamuutust, peaks energiapoliitika olema tõsine arutlusteema ka valitsust moodustades. Valimisprogrammidest väärib tunnustust Keskerakonna eesmärk, et Eesti oleks ka tulevikus elektri eksportija. Samuti mõistavad põlevkivienergeetika vähenemist teised erakonnad. Aga mis saab edasi?

Avalehele
86 Kommentaari
Loe veel: