Presidendikandidaatide majandusdebatt Teenusmajanduse Kojas Foto: Madis Veltman

Kõik, kes me usume, et Euroopa rahvusriikide tulevik ja heaolu peab toetuma ühistele väärtustele ja poliitilistele koostööle, saime täna halva uudise - Ühendkuningriigi referendumil valis napp enamus osalenuist tuleviku väljaspool Euroopa Liitu. Eestile on tähtis, et ka sügava integratsioonita Euroopa poliitilistesse institutsioonidesse jääks Ühendkuningriik Euroopa Liiduga lähedastesse suhetesse - nad on meie väga oluline liitlane, kellega meid seovad ajaloolised sidemed. Eesti julgeolekus ja iseseisvuse tagamises on brittidel eriline roll. Nad on meie head sõbrad olnud väga kaua ja see sõprus on meile tähtis ka tulevikus.

Täna ei ole veel see päev, kus saaks üheselt ja väga selgelt öelda, milline saab olema Euroopa Liit ilma Suurbritanniata. Aga täna saab kindlalt öelda, millist Euroopa Liitu me tahame, milline Euroopa Liit on meie kõigi huvides, eesti rahva huvides, millest peame juhinduma, kui tahame jätta oma lastele tugeva, stabiilse, kindla ja demokraatliku Euroopa. Me teame ka Ühendkuningriigi referendumist ju seda, et noortele on Euroopa endiselt unistus paremast homsest.

Esiteks, meie huvides on Euroopa Liit, mis tegutseb edasi ühtsena, 27 riiki koos. Ainult nii püsivad need väärtused, mida britid ise on Euroopas aidanud levitada - demokraatia, õigusriik, avatud turg. Me ei tohi ise Euroopat killustada, mängida ühte riiki või riikide gruppi välja teiste vastu. Me ei tohi täna ära unustada seda head, mida Euroopa Liit poliitilise institutsioonina on andnud meie mandrile, aga ka igale eurooplasele, igaühele meist.

Euroopa Liit loodi majandusorganisatsioonina ja on ka täna võimsaim majandusplokk. Mida paremini läheb Euroopa Liidu majandusel, seda paremini läheb ka meil. Näeme seda oma väliskaubandusbilansist ja seotusest Euroopa majanduse vereringega väga hästi iga päev. Majanduslik heaolu toetab rahu - seda teadsid möödunud sajandi keskpaigas koostööle asunud saksa ja prantsuse söetootjad hästi.

Teiseks, Euroopa Liit on väärtusruum, mida tagavad lepingud, institutsioonid ja ühine õigus – Euroopa Liit on iga meie inimese õiguste ja vabaduste kandja. Just sellisest Euroopast unistasime ja just sellisesse Euroopasse tahtsime kuuluda, kui taastasime iseseisvuse. Euroopa ühtsus nõuab pidevat tööd ja pingutamist - seda teadsid juba Schumani deklaratsiooni allkirjastajad 1950. aastal, kui ühiselt öeldi, et “Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse.” Aga neid teguseid ei tee meie eest ära Euroopa või Brüssel, vaid meie kõik ise. Lepingud ja institutsioonid üksi ei loo poliitilist harmooniat ja konsensust. Väärtuste harmoonia nõuab liikmesriikide elanikelt, juhtidelt, poliitikutelt aktiivset koostööd, diplomaatiat ja suhtlemist. Meie kõik koos olemegi „Euroopa Liit“ ja meie kohustus on kujundada Euroopa tulevik selliseks nagu tahavad Euroopa inimesed – sakslased, hollandlased, eestlased.

Kolmandaks, Brexit osutas väga konkreetselt mõnedele valdkondadele, kus oodatakse reforme – migratsioon, majandus, innovatsioon, suhted rahvuslike parlamentidega jne. Jah, Euroopa Liit on vastus ajaloole, aga uute põlvkondade usk selle tulevikku tuleb taastada reaalsete tegude ja reformidega. Eurooplased ootavad meilt lahendusi rändekriisile, nad soovivad samme majanduse ja heaoluriigi eluvõime tagamiseks.

Nüüd tulebki rahulikult, paanikata, üksteisega rääkides vaadata tulevikku. Tuleb arutada ning vajadusel ka vaielda selle üle, millist Euroopa Liitu me tahame. Selles arutelus peavad osalema Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide institutsioonid, riigijuhid, aga ka kõik inimesed, kes soovivad kaasa mõelda. Ainult nii saame jätta oma lastele ja lastelastele turvalise, majanduslikult tugeva, poliitiliselt ühtse ja demokraatliku Euroopa.

Iga väljakutse on võimalus end kokku võtta ja pingutada parema homse nimel. Täpselt sellises seisus on ka Euroopa Liit. Oleme ausad, olukord on kehv ja referendumi tulemus, õieti selle põhjused pole ainuomased Ühendkuningriigile. Eurooplased ei oota meilt lõputuid arutelusid lepingute, pädevuste ja institutsioonide üle, vaid meilt võimetekohast sooritust rändekriisi lahendamiseks, Euroopa siseturu, majanduse arendamiseks. II maailmasõja suurtükkide kaugenev müra tingib selle, et lisaks rahuprojektile peame Euroopast rääkides suutma usutavalt kõneleda ka taas heaoluprojektist, väärtusliidust ning ühtsusest. Siis püsib ka rahu.