Kuni selle aasta juulikuuni. Justkui põranda alt on need tuhanded ja tuhanded inimesed, kellele bussisõit on oluline, lõpuks üles leitud. Ühtäkki selgub, et isegi pisikesel Põlvamaal on kuu ajaga ligi 9000 sõitjat rohkem kui muiste. Kasv veerandi võrra. Tarkust toitval Tartumaal on 34 000 sõitu rohkem, tõus 35 protsenti. Valgamaal kasvas sõitjate arv 44 protsenti. Jõgevamaal on kasv 63 protsenti. Ida-Virumaa kasv ulmelised 92 protsenti.

Halvustavad valed
Esimene vale – väärmulje loomine, et keegi tasuta ühistransporti ei poolda, on paljastatud.

Teine vale - et keegi seda tasuta sõitu üldsegi ei vaja, on samuti paljastatud. Reformierakonna esimees Kaja Kallas kirjutas oma blogis (25.03), et tasuta transport ei lahenda ühtegi probleemi, selle järgi pole vajadust ja pole mingeid andmeid, et see mõjutaks kedagi. Elu näitab, et vajavad ju küll. Nii massiline tõus kasutajate seas on reaalsus, mida vaid pime ei näe.

Kolmas vale oli see, et pileti puudumine ei mõjuta ühistranspordi kasutamist. Delfi ja Kantar Emor süüdistasid ministrit, et see manipuleerib andmetega, et sõitjaid mõjutab ühistranspordi hind (Dagne Mihkels 30.06, Delfi). Nüüd me näeme, kellel oli õigus – mitukümmend protsenti kasvu kõneleb enda eest.

Neljas vale käibib kenasti edasi – tasuta bussiga sõidetakse peamiselt Valka odava viina järele. (Maarius Suviste, 03.08, Lõuna Postimees) Mida tahetakse näha, mida mitte. Valgamaal sõitis 17 000 inimest bussiga, 5300 sõitjat tuli juurde. Võiks vahest silmad lahti teha, mitte rahvast joodikuteks tembeldada.

Viies vale – oluline pole see, et ühistransport on tasuta, vaid tuleks teha „nõudluspõhiseks ja tänapäevaseks.“ Põlva mees Igor Taro väitis teadvat, mida inimesed tegelikult tahavad. Sõitjad on korduvalt väljendanud oma seisukohta, et „tasuta“ sõidu õiguse asemel vajatakse tihedamaid ja kiiremaid ühendusi keskustega ning paindlikumat lähenemist. (03.04, PM) Vabandust, Igor, te ei tunne oma kandi rahvast ja tema vajadusi. Nad sõitsid 44 protsenti rohkem kui aasta eest.
Sellist eksitavat seisukohta levitas muuhulgas ka vabariigi president („President Kaljulaid tasuta ühistransporti heaks ei kiida“ 20.12.2017, PM). Kasutajate arv on kõvasti kasvanud, seega on tasuta transport oma olemasolu õigustanud.

Kuues vale – peamiselt IRLi levitatud: ,„Tasuta ühistransport sobib Tallinnasse, aga mitte mujale Eestisse.“ Tegelikult sobib ta mujale Eestisse veelgi paremini, sest Tallinnas kasvas kasutajate arv kümmekond protsenti.
Eesti Päevalehes kirjutas Villu Zirnask kogu aeg, et üleriiklik tasuta ühistransport on halb asi. Kui selgus, et üleriiklik tasuta ühistransport suurendab kasutamist, hakkas ta rääkima, et Tallinna oma pole kasutatavust suurendanud ja on häbiplekk. (31.08, EPL) Mõlemal korral ta eksis. Võiks nüüd takkajärgi tunnistada oma eksimust. Kui kasutajate arv on oluline, siis peaks ta just maakondliku transporti kiitma.

Bussiga töölkäijad võidavad
Seitsmes vale või õigemini sihilik eksitamine on sageli korratud väide, et olulisem on tegeleda liinivõrgu tihedusega. See on ministril nagunii kavas, seda infot lihtsalt eiratakse. Nii palju raha, kui nüüd ühistransporti toodi, pole enne toodud.

Enamik vastasseisust tasuta ühistranspordile tuleneb inimeste poliitilistest sümpaatiatest-antipaatiatest. Kuidas siis muidu ei leitud neid tasuta ühistranspordi vajajaid varem üles.

Kahju, et Harjumaal pole tasuta ühistransport kohalike omavalitsuste jonni tõttu teoks saanud.

Eesmärk polnud tööl käijaid aidata, vaid Keskerakonna ministrile ära teha. Vale parteilise kuuluvuse tõttu. Inimestel oleks tasuta ühistranspordist palju võita. Tallinnasse tööl käiv inimene võiks aastas võita 500-600 eurot vähemalt. Ja see raha jääks kätte inimesele, kellele iga euro tähendab üsna palju.

Loodame, et tasuta ühistranspordi vastu sõdinud Harjumaa omavalitsusjuhid mõistavad oma eksitust – või siis viivad selle arusaamise inimesed neile valimiste ajal pärale.
Vastuseis Tallinna tasuta ühistranspordile on mul hästi meeles. Ainult vastastel ei ole meeles ja nüüd nad teevad nägu, et on kogu aeg seda pooldanud.