Kalle Kroon: praegune Linnamäe pais on ajaloopärandi suhtes kuritegelik objekt, see tulebki lammutada

Peale aastail 1922-24 Jägala jõe alamjooksule rajatud Linnamäe hüdroelektrijaama ei tea ma Eestis mitte ühtegi teist ehitist, mis oleks ehitatud niivõrd nahhaalsel viisil, et selleks tuli maha kaevata ülipika asustusajalooga muinaslinnuse üks osa, kaevata linnuse kehandisse käigud ja tagatippu ehitada linnuse pinnale veel barakid. Ometi nii see toimus.

Kas kujutaksime midagi sellist ette näiteks Varbolas või Lõhaveres? Jaama paisu rajamisega tekkinud paisjärv ujutas üle Põhja-Eesti ühe suurema lõhejõe kudealad ja kärestikud, mis kahandas piirkonna lõhesaake väga suurel määral. Nüüd aga on Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsus asunud koos hüdrenergiatootjatega selle ehitise kaitsele.

Jõelähtme vallavolikogu on korduvalt, muuhulgas ka oma pöördumises 15. augustist 2019. a kultuuriministeeriumisse väitnud, nagu oleks Linnamäe hüdroelektrijaama näol tegu kultuurimälestisega, mis olevat „olnud ennesõjaaegse Eesti kauneim tööstusehitis."

Kaunid varemed?

See väide on täielikult vale. Esialgne hoonestik ja pais õhati taganevate nõukogude vägede poolt 1941.a.