Karli Lambot riigikogulaste suhtumisest Rail Balticusse: ametnike ja poliitikute energia peaks minema sellele, et murepilved argumenteeritult hajutada, mitte aga vastaseid raevukalt rünnata
Kui ütlesime riigikogus toimunud konverentsil pärast kuuajalist pingsat analüüsi avalikult välja, et EY Rail Balticu tasuvusuuringus on 4,1 miljardit sotsiaalmajanduslikke tulusid leebelt öeldes õhust võetud ning seetõttu ei saa Euroopa Liit raudtee ehitamist rahastada, siis pandi raskekahurvägi tööle.
Koheselt süüdistasid endised ja praegused Euroopa Komisjoni kõrged ametnikud Siim Kallas ja Christine Trautmann meid valetamises. Siim Kallas bravuuritses, et väikese vihase grupi valed lükatakse kohe ümber ning Trautmann lisas, et teist korda Balti riikidele raudteeraha enam kunagi ei pakuta. Kuigi tegelikult Trautmann tõenäoliselt,erinevalt Kallasest, asja sisu ei tea ja pandi avaldust tehes lihtsalt “tanki” on kokkuvõttes EL-i ametnike käitumine vägagi muret tekitav.
Tänaste teadmiste valguses on Rail Balticu tasuvusuuringul väga suure pettusejuhtumi tunnused ning ametnike ja poliitikute energia peaks minema sellele, et need murepilved argumenteeritult hajutada, mitte aga vastaseid raevukalt rünnata.
Lauale pandi liivakell
Sisutühi pealetung omandas lõbusama sisu 13. juuni riigikogu majanduskomisjoni koosolekul. Kui komisjoni esimees kutsus mind 5-10 minutiks tasuvusuuringu vigadest kõnelema, siis enamiku komisjoni liikmete jaoks olid meie seisukohad juba ennetavalt sedavõrd ebameeldivad, et lauale pandi liivakell ning tehti resoluutselt selgeks, et sekunditki üle viie minuti kõneleda ei saa.
Inimesele, kes on esimesed neli klassi matemaatikatundides kohal käinud, saab ka kahe minutiga selgeks teha, et EY tasuvusuuringusse on lähteandmeteks valitud näitajad, mis tegelikkusega mingit seost ei oma.
Seda muidugi eeldusel, et niisugune inimene soovib sõnumit kuulata. Majanduskomisjoni liikmete valdaval enamusel sellist tahtmist ei olnud. Peaaegu ainukesed tõsised kuulajad koosolekul olid majandusministeeriumi esindajad, sest nendeni paistis olukorra tõsidus olevat kohale jõudnud.
Asekantsler Ahti Kuningas möönis, et meie küsimused on olulised ja nemadki tahavad neile EY-lt vastuseid. Kuid EY olevat juba uute töödega hõivatud ning seetõttu pole tal olnud aega Rail Balticu teemaga tegeleda. Siis on muidugi arusaadav, et hoopis Kallas ja Trautmann peavad EY asemel tulekahju kustutama, kuid see on enesepettus ja publiku lollitamine.
Millele siis EY-l pole olnud aega vastata? Missuguseid seisukohti ei ole EY sisuliselt kommenteerinud ega ümber lükanud? Oleme ametlikus pöördumises ühisfirmale RB Rail ja majandusministeeriumile toonud välja kolm viga, kuid tegelikult on neid rohkem. Euroopa Komisjonile saadame analüüsi lähematel päevadel.
Kasutatud on vale klassi veoautosid
Sotsiaalmajanduslike tulude arvestuses on EY kasutanud kütuseaktsiisi arvestamisel vale klassi veoautosid, jätnud aktsiisikulude kasvu SKP kasvuga sidumata ning maanteeveokite õhusaaste leidmisel on kasutanud näitajat, mis on tegelikkusest 25 korda suurem. Need vead on ilmsed seepärast, et kuigi uuringus on viidatud korrektselt algallikatele, kust vastavad näitajad tuleb EL tasuvusuuringute metoodika kohaselt võtta, siis tegelikult on nendest allikatest valitud välja valed näitajad, mille abil on Rail Balticu sotsiaalmajanduslik tulu 4,1 miljardit eurot ehk 25% suurem kui oleks korrektsete arvutuste puhul.
Kui minister Kadri Simson vastas kolmapäeval riigikogus Artur Talviku sellekohasele küsimusele, siis Simsoni vastamise üritus oli täiesti ebaadekvaatne. Minister Simson, kas Euroopa Komisjon on tõesti kinnitanud, et lubatud on kasutada saastemõju kuluühikut 0,10 eurot veoauto maanteekilomeetri kohta, kui tegelikult kehtib EL-s juba 2013. aastast 25 korda väiksem kuluühik ehk 0.004 eurot veoauto maanteekilomeetri kohta?
Kui niisugused vead tasuvusuuringus parandada, siis Rail Baltic ei ole enam sotsiaalmajanduslikult tasuv ning Euroopa Liit ei saa vastavalt oma reeglitele niisugust projekti rahastada. Olukord on enam kui tõsine ja tegelikult piisaks EY-l ainult tasuvusuuringus mitte avaldatud arvutuskäikude avalikustamisest, et tõde lõpuks selguks. Seda EY millegipärast seni teinud ei ole.
Rehepaplik käitumine
Ainult pime saab eitada, et ühisfirma RB Rail ja EY ei ole väga tõsist pettusekahtlust ümber lükanud. Nii Euroopa Liit kui meie enda riigikogu peaksid jääma niisuguses olukorras väärikaks. RB lepingu ratifitseerimisega kiirustamine ja selle läbi viimine iga hinna eest 19. juuni riigikogu erakorralisel istungil annab tunnistust sellest, et osa meie rahvaesindajaid ei huvita, et kasutaksime Euroopa maksumaksjate raha heaperemehelikult ja garanteeritult ausal viisil. Niisugune käitumine on rehepaplik ja pärisorjadele omane. EL-i kõrged ametnikud ainult õhutavad väga kahetsusväärsel kombel taolist eneseväärikuse puudumist takka.
EY ja RB Rail, kust te võtsite tasuvusuuringusse 4,1 miljardit eurot? Lükake kahtlused ümber ja näidake soliidselt, et teie ulmelised kaubaveomahud tõesti annavad uuringus väidetud sotsiaalmajandusliku kasu täies mõõdus välja!
Meie jaoks kinnitab EY tasuvusuuring varasemaid kahtlusi, et lisaks tõsistele keskkonnakahjudele on Rail Baltic praegusel kavandatud kujul lihtsalt liiga kallis. Liiga kallis isegi nende reisijateveo- ja kaubamahtude jaoks, mida sinna soovmõtlemisega loodetakse. Investeering peab olema toimiv ka siis, kui Venemaast sõltuvuse suurendamise asemel idasuunalisi kaubatonne hoopis otsustavalt vähendatakse. Praeguse Rail Balticu kava sõltub ju Vene armust, sest 40-48% kaubamahtudest (EY uuringu erinevates tabelites need numbrid mõnevõrra varieeruvad) loodetakse saabuvat ida poolt.
Et EL saaks korrektselt raudteeühenduse kaasajastamist finantseerida, selleks tuleb projekt teha oluliselt odavamaks ja planeerida mahud realistlikult. Niisugustest lähteülesannetest tulebki Rail Balticu planeerimisega uuesti peale hakata.
