Karmo Tüür, akadeemilise Balti ja Vene uuringute keskuse juhataja Foto: Vallo Kruuser

Vanas mõistuloos „Hukata mitte armu anda” sõltub uskumatult palju sellest, kuhu panna koma. Nii ka tänapäeval. Venemaa propagandamasin töötab täispööretel, ületades oma seniseid saavutusi. Krimmi kampaania ajal on asutud kasutama mitte lihtsalt hästi tuntud demagoogilisi võtteid, vaid häbitut lausvalet ja hirmutamist (nt omamoodi maamärgiks muutunud meeldetuletus, et Venemaa on võimeline muutma USA radioaktiivseks tolmuks). Jääb tunne, nagu oleks kogenematu juht vajutanud masinal gaasipedaali põhja ja see on kinni kiilunud.

Kuid kas saab tolle hirmutava masina operaatoreid süüdistada kogenematuses? Vaevalt küll. Vägisi jääb mulje, et omaenda varjust üle hüppamine käib mitte kodupubliku, vaid välismaailma tähelepanu võitmise nimel. Ja seda mitte niivõrd sooviga panna välispublikut ennast uskuma, kuivõrd ehmuma. Hirmunud inimesega on lihtsam manipuleerida.

« Avalehele 34 Kommentaari