<h5><b>Siim Tuisk </b></h5><h5>MTÜ Eesti Interneti Kogukond liige</h5>
Seni on ta näidanud ennast kui suurfirmade, lobistide ja bürokraatliku mõtte edendajat, mitte kodanike õiguste eest seisjat.

Andrus Ansip, „digivolinik”. Ansipit ei teata Eestis kui digitaalvaldkonna eestkõnelejat – kuidas ta hakkama saab? Kelle agendat ta hakkab täide viima? Senine praktika näitab teda lobistide ja bürokraatliku mõtte edendajana, mitte kodanike õiguste eest seisja või innovaatorina. Ta suudab teemat mitte valdava inimese ehk ära petta, aga Euroopa Komisjonis töötades on vaja palju rohkemat. Ka tema kolleegid Günther Oettinger ja Cecilia Malmström on pigem tegelenud just suurfirmade ja -riikide kaubandushuvide kaitsmisega privaatsuse ning vabaduste arvel. Tööle asudes lubavad volinikud teha kõike ühiselt Euroopa nimel, mitte riikide või firmade erihuve arvestades. Kuid kui näiteks andmekaitsereformi ajal esitasid lobistidest mõjutatud parlamendiliikmed 4400 parandus- ettepanekut, siis kuidas jõuda tegelikult enamikku kodanikke rahuldava lahenduseni, kui endal neutraalne kogemus puudub? Eile jõudis ta lõpuks Twitterisse. Asi seegi. Saulusestki sai Paulus. 1