Vene turist on valmis tulema siia ka väljaspool tavalist suvist hooaega, küsimus on aga selles, millist tegevust talle siin pakkuda saame? Kas Vene turistide arvu kasvu mootoriks võiks olla (piirkondlik) spetsialiseerumine?

Vene turisti ootused on mõnevõrra teised kui põhjanaabritel. Kui Soome turisti huvitavad peamiselt tervishoid, spaad, meie odavamad teenused ning nädalalõpud Tallinnas, siis Vene turistiga tuleks teha rohkem tööd. Ta on valmis kulutama, kuid ta ootused on ka suuremad. See tähendab, et peame korraldama neile rohkem üritusi ja suunama oma turundust, tehes seda ka väljaspool tavapärast hooaega.

Aastavahetuse Vene turistide arv tõestas, et hea tulemuse saavutamiseks peavad ka üritused olema õigesti suunatud. Eesti üheks eeliseks võiks pidada madalat keelebarjääri. Me suudame pakkuda venekeelset teenindust ja kui põhjus meie külastamiseks on atraktiivne, siis saab küsida ka hinda. Nii on Tallinna kohta tehtud hinnanguline kalkulatsioon, et aastavahetusel kulutas Vene turist keskmiselt 500 eurot päevas tavapärase 300 euro asemel – seda kokku nii ööbimise kui muude kulutustega.

Piirkondlik spetsialiseerumine

Siiski jääb ka Vene turistidest keskmiselt 60% Tallinnasse. Tänu väliskülaliste arvu kasvule on Tallinnas lähema 24 kuu perspektiivis panga hinnangul ruumi veel ühele kuni kahele hotellile, sest suvehooajal on olemasolevates majutuskohtades täituvus kõrge. Ent kuna hotellid peavad üle elama ka madalhooaja, on vajalik ühine turundamine sihtturgudel; ürituste korraldamine ja tegevuste mitmekesistamine on kogu Eesti teema.

Tallinn ei peaks olema külaliste ainus sihtkoht, kasu saavad sellest ka ülejäänud piirkonnad. Talvine Lõuna-Eesti on idanaabrite poolt juba avastatud, sest see on ideaalne koht nii spordi-, loodusturismi kui perepuhkuse jaoks. Nii oli suusatamise maailmakarikaetapi nädalavahetusel vähemalt iga kümnes Otepääl ringi sõitnud auto Vene numbrimärgiga.

Veelgi suurem vajadus ja paremad võimalused Vene turistidele spetsialiseerumiseks on aga Ida-Virumaal. Äsja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu rohkem kui nelja miljoni euro suuruse toetuse saanud Narva rannapromenaadi väljaarendamise plaan loob selleks ideaalse võimaluse. Lisaks Kuremäe kloostrile ja Venemaa vahetule naabrusele on piirkonnas ka tohutu vajadus ja potentsiaal töökohtade loomiseks.

Äriliselt võidaksid seal klientuuri ka ülejäänud ettevõtjad, sh turundajad ja ürituste korraldajad. Vaatamata 2013-14. aastal valmivale Narva-Jõesuu ja Narva promenaadile on spaade valik Ida-Virumaal küllaltki tagasihoidlik, samuti on piirkonnas vähe uuemaid hotelle.

Paremat koostööd ja ühiseid tegevusi on vaja ettevõtete endi vahel, sh sihtrühmale kujundatud teenuseid ja tooteid. Midagi sarnast oleme teinud juba aastate jooksul, mõeldes Soome turistidele – näiteks on spaad Saaremaal ehitatud üles pidades silmas peamiselt Soome turistide vajadusi. Ajas kaugemale minnes oli ka Kuressaare linnal spaade rajamise perioodil selge arusaam, et see on suund, mida tasub arendada ning millele tuleb aidata kaasa ka omavalitsustel, toetades seda infrastruktuuri loomisega. Kuid Saaremaa pole ainus – ka Haapsalu ja Pärnu spaades on vahel õhtuti kuulda soomekeelset karaoket.

Veesilm ja üritused

Mõlema kõnealuse naabermaaga võrreldes on Eestis hotelli- ja spaateenuste hinnatase madalam. Kui Tallinnas maksab öö hotellis keskmiselt 50-70 eurot, siis Skandinaavias ja Kesk-Euroopas on toa hinnaks 90-120 eurot. Idapiiri taga, ligi kaheksa miljoni elanikuga Peterburis, jäävad spaad nende vähesuse ja kallimate hindade tõttu paljude jaoks kättesaamatuks. Naaberriigis Lätis ei ole spaade valik sugugi parem – paljuski ilmselt ka tänu Soome turistide vähesusele ei olda seal harjunud, et hotellis peab olema veesilm, saun ja spaateenused. Minnakse aga just sinna, kus on rohkem teenuseid ja valikuvõimalus.

Siiski ei ole spaaturistid ainsad. Huvi Eesti külastamiseks on tekitanud ka spordi- ja kulutuuriüritused, samuti on taas kasvamas seminarituristide arv. Viimase kahe aasta kogemus on näidanud, et ürituste toimumisel on hotellide täituvus ka madalamal hoojalal hea. 2011. aasta keskmisena oli Tallinna hotellide keskmine täituvus koguni 60,4% (52% aasta varem). Üle Eesti keskmisena oli tõus siiski väiksem (vastavalt 43,8% ja 39,8%).

Teades, et Venemaalt saabunud turistid on olnud viimastel aastatel kõige jõulisemalt kasvav segment, aitaks piirkondlik spetsialiseerumine ning koostöö omavalitsuste, ettevõtete ja turismiarendajate vahel seda potentsiaali kindlasti paremini ära kasutada. Samuti on hotellinduse ettevõtjate erinevatele kontseptsioonidele valmis kaasa mõtlema pangad.

Ehkki 800 000 Eestis majutatud Soome turisti ei saabunud siia sugugi vaid organiseeritud turundustegevuse tulemusel, on spetsialiseerumisel oma silmnähtav mõju. Täna sellest veel neli korda väiksema Vene turistide arvu kasvatamine aitaks vähendada nii regionaalset lõhet kui leevendada sesoonsust meie majutusasutustes.