Kas ikka Allar Jõks sobib?
Ta on üks Soraineni advokaadibüroo partneritest, kes on „spetsialiseerunud riigi- ja haldusõigusele, tal on laialdased teadmised avalikust õigusest ning ulatuslikud kogemused põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse alal. Enne SORAINENi meeskonnaga liitumist töötas Allar kümme aastat kohtunikuna nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Ta oli Eesti Kohtunike Ühingu esimees ja Kohtute Haldamise Nõukoja liige. Tänutäheks Eesti kohtusüsteemi arendamisse panustamise eest on Allar valitud Eesti Kohtunike Ühingu auliikmeks".
Info pärineb Soraineni kodulehelt, kus on ka öeldud, et tema nõustamisvaldkonnad on
„maksu- ja tolliõigus, suhtlemine riigiga ja haldusõigus, vaidluste lahendamine, riigihanked, energeetika ja üldhuviteenused."
Kahtlemata on Allar Jõks juristina tugev, aga väidan, et riik ei vaja presidendiks juristi, vaid eelkõige suhtlejat nii rahvusvahelisel tasemel kui ka oma rahvaga. Vabariigi president on kohustatud kaitsma põhiseadust, mille V. peatükk määrab talle 20 ülesannet või pädevust. Esimene nendest on, et ta „esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises."
Kriitiline analüüs ja haritud avalikkuse nõudlikkus meie järgmise presidendi suhtes saab olla meie riigi arengule ainult kasulik ning seetõttu väidan, et esitatud kandidaat Allar Jõks ei ole rahvusvahelisel tasemel pädev suhtleja, mis on olulise tähtsusega pidades silmas, et presidendi 16. ülesandeks on olla „Eesti riigikaitse kõrgeim juht".
Pädev suhtlemine rahvusvahelisel tasemel nõuab head inglise keele valdamist ning kogemuste pagasit, kust president leiab kriisiolukorras infot. Allar Jõksil puuduvad need omadused.
Tema rahvusvahelised suhtlemisvõimed olid proovil 2010. aastal, kui ta pürgis Eestist nimetatud kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus peale Rait Marustet. Vaatamata suurele lobitööle sai Allar Jõks enam kui poole vähem hääli Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, kes valis Eestist Julia Laffranque'i Euroopa Inimõiguste Kohtusse kohtunikuks.
Väidan, et Eesti ühe mõjukama juristina sobiks Allar Jõks taas õiguskantsleriks. Ta on tegelenud erakondade rahastamise üle tõhusa kontrolli kehtestamisega ning see vajab jätkamist, et meie poliitiline kultuur vabaneks kõlberüüstest.*
Teiseks teemaks võiks Allar Jõks võtta e-valimised, mis on võimustruktuuri poolt praktiliselt ebausaldusväärseks tunnistatud. Teadmata on, miks Allar Jõks ei võtnud õiguskantslerina 2001 - 2008 käsile e-hääletamist, mis ei vasta Eesti põhiseadusele, kuigi ta rääkis ausatest valimistest. Näiteks, 2005.a. toimunud konverentsil „e-hääletamine: võimalused ja väljakutsed" esines ta ausate valimiste teemal, kus ta ütles: „Ausate valimiste kontekstis tuleb esile ka e-hääletamise temaatika. Põhiseaduslik vaidlus e-hääletamise küsimuses on peetud ja ma ei soovi sellel teemal täna siin pikemalt peatuda."
