Trahh! Klaas mu selja taga lendab kildudeks. Erariides lõust kamandab midagi varrukasse peidetud mikrofoni. Väljakule valguvad kiivrid ja kumminuiad. Eest pühitakse kõik. Nii need, kes sõna võtavad, kui ka need, kes on, lapsed kukil, lihtsalt uudistama tulnud. Justkui unes lendab lokkispäine nooruk vastu seina, veri hämmeldunud silmadesse voolamas.