VASTU
Kaido Kolk patsientide liidu juhatuse liige
Olukord ei ole nii hull, et seda ei saaks teadvustamisega lahendada. Teavituskampaaniad oleks praegu kõige efektiivsem lahendus.
Kaido Kolk

Mitte mingil juhul ei tohiks vanemaid toetusest ilma jätta. Mina rõhuksin teadvustamisele, sest olukord ei ole nii hull. Vaktsineerimine ei ole Eestis kohustuslik ja seega ei saa vaktsineerimata jätmist ka karistada. Lastetoetusest ilma jätmine kahjustaks mitte ainult vanemat, vaid ka last. Mõnel juhul on võimalik ka praegu kaevata lapse vaktsineerimata jätnud vanema vastu tsiviilkohtusse. Näiteks kui lapse nakatas ennetatavasse haigusesse teine laps, kes on vaktsineerimata. Rahvusvahelises kohtupraktikas on juhtumeid, kus on pöördutud tsiviilkohtusse kahju hüvitamiseks. See tähendab, et lapsevanem jättis oma hoolsuskohustuse täitmata ja põhjustas sellega teise lapse elule ja tervisele kahju.

Kui olukord peaks halvenema, siis võiks sanktsioonide kehtestamist kaaluda, kuid minu arvates, nagu ütlesin, ei ole olukord praegu veel nii hull. Teadvustamisega oleks ka seepärast otstarbekas tegeleda, et isegi kui me tahaksime muuta vaktsineerimise kohustuslikuks ja kehtestada karistused, siis mina ei näe võimalust, kust meie tervishoiu-

süsteemis võetaks inim- ja rahaline ressurss nende määramiseks. Arstid on niigi ülekoormatud.

Ka veganteemad on tohutult aktuaalsed ja inimesed hakkavad end üha rohkem interneti abiga ravima. Selline olukord nõuab teaduslikku lähenemist, rohkem teadvustamist ja kampaaniate korraldamist. 1