Taavi Rõivas, Arto Aas Foto: DELFI

Täpselt aasta tagasi, enne valimisi, küsisime tööandjate aastakonverentsil: kes julgeb Eestit reformida? Ja kuidas Eestit reformida, nii et elujärg paraneks ka töökäte vähenemise, emigratsiooni ja sotsiaalkulutuste suurenemise tingimustes?

Meie küsimus läks korda. Enamik erakondi võttis riigireformi oma valimisprogrammi ja uus valitsus pani kevadel paika riigihalduse ministri. Suur samm oli tehtud – vajadus riigireformi järele oli jõudnud poliitikakujundajate peadesse ja sealt ka dokumentidesse ja tegevuskavadesse. Lootused-ootused olid õige suured. Kui vaadata, mis on aasta jooksul riigireformi rindel toimunud, võib rahul olla ja ühtlasi ei või ka. Esmapilgul tundub, et toimetatakse vägagi aktiivselt. On töögruppe, on mõttekodasid, on häid algatusi. Maksu- ja tolliameti ning statistikaameti „Aruandlus 3.0” tahab vähendada ettevõtjatelt küsitavaid andmeid. Nelja ministeeriumi koostöös korraldatav nullbürokraatia projekt kogus ettevõtjatelt ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks (ja loodetavasti ka arvestab neid). Haldusreform on lõpuks ometi käima lükatud. Alustatud on riigiauditit, samuti avaliku sektori töötajate vähendamist.

Avalehele
61 Kommentaari
Loe veel: