Kus on eestlaste solidaarsus? Paarsada põgenikku pole mass. Pealegi põgenevad need, kes on rohkem hakkajad, julgemad, enamasti ka haritud inimesed, kellest Eesti riigile võib kasu olla. Balti põgenikud, kes saabusid Rootsi, nendest oli eestlasi umbes 20 000, lätlasi ja leedulasi palju vähem, olid igati oma uuele kodumaale kasulikud ning on seda tänaseni.

Ka siis, kui poleks riigile kasutegurit, peaks mõtlema humaanselt. Inimesed põgenevad, sest nad kardavad oma elu ja laste elu pärast. Nad on kaotanud kõik, nad ihkavad vabadust. Ühtlasi on neil vaja katust pea kohale ja sööki, et elus püsida. Eesti riik ei ole enam nii vaene, et me ei suuda seda pakkuda. Kas oleme tõesti unustanud, mida tähendab okupatsioon, põgenemine ja vangilaager?