KATARIINA REBASE AUTORIKÜLG | Kooselu rääkiva seksinukuga. Raske on näha selles lahendust üksikute inimeste ühiskonnale
Plaatinablondide kiharatega poolpaljas Ken põrnitseb sind kergelt kulmu kortsutades. Ta oleks justkui välja hüpanud teismelistele mõeldud „Videviku” saaga vampiirifilmist. Ent naiselike näojoontega umbes 30 kg kaaluv Ken ei ole siiski näitlejahakatis, vaid üks kaheksast seksirobotist, mida Barcelonas LumiDollsi bordellis 100 euro eest tunniks rentida saab. Lapsepõlves mängisid tüdrukud Barbiede ja Kenidega kodu, nüüd avaneb täiskasvanuna võimalus „mängida” elusuuruse Keniga.
Seksilelud, mille hulka võib liigitada ka seksiroboti, ei ole sugugi uus nähtus. Esimesed seksinukud pärinevad 17. sajandist ja need leiutasid Hollandi meremehed, kes pikalt merd sõites tundsid naistest puudust. Seksirobotit eristab tavalisest seksinukust kõne- ja liikumisvõime ning võime reageerida puudutusele. Robotitele on programmeeritud ka erinevad iseloomud. Mida kaugemale tehnoloogia areneb, seda rohkem peaks robot suutma inimese emotsioone lugeda ja samuti emotsioonidega vastata.