Alkoholiga kimpus oleva inimese pereelu võib teinekord väljapoole isegi kena tunduda. Elukaaslane ja lapsed üritavad iga hinna eest teha nägu, et kõik on korras. Pidevalt kontrollitakse, kus on jälle vaja head nägu teha, teeselda, kahjusid vähendada, valetada. Põhjus on lihtne: lihtsalt väga piinlik on.

Võib-olla ühel hetkel ei suudeta enam probleemi eitada ja kõik lähikondsed annavad endast maksimumi, et joomine ükskord lõppeks. Peidetakse pudeleid ja raha. Valetatakse, et pood on kinni. Otsitakse meeleheitlikult internetist artikleid selle kohta, kui jubedalt joomine ikka lõppeda võib.

Ajab veel rohkem jooma

Nii viinast tingitud jamade peita üritamine kui ka kogu tähelepanu joomise lõpetamisele keskendamine paraku ainult soodustavad probleemi püsimist. Alkohoolik ei pea vastutust võtma, sest teised – nii talle meeldib arvata – ju ei arva, et probleem on tõsine ja ta peab tõesti muutuma. Kui arvaksid, küll nad siis eemale tõmbuksid, ei aitaks, jätaksid maha.

Aga kui kogu trall käib ainult ühe pereliikme probleemkäitumise ümber ja temas muid omadusi enam ei nähtagi, ajab see paraku veel rohkem jooma. Inimese lootusetus on nii suur ja paraku ta ongi harjunud, et see on ainus viis lähikondsete tähelepanu ja hoolivust saada.