Otsus äratas väga suurt rahvusvahelist tähelepanu. Ehkki pole vist maad, kus pedagoogid ja tervisespetsialistid nutiseadmete liigkasutuse mõju pärast ei muretseks, kohtab riigi nii radikaalseid samme esimest korda.

Lääneriikides – ja eks Eestiski – valitseb laste tehnoloogiakasutuse vallas üsna ühesugune pilt. Teadlased uurivad, mida ja kuidas lapsed võrgus teevad ja mis nende tehnoloogiakasutust mõjutab. On rohkem või vähem riigi või IT- ja telekomifirmade toetatud programme, millega õpetatakse lastele ja vanematele turvalist netikasutust. Lastega töötavad spetsialistid on tihti segaduses, sest tehnoloogia muutub pidevalt ja soovitused kodust nutipoliitikat muuta põrkavad vanemate kartusele, et äkki jääb laps siis kaaslastest maha või ei omanda inglise keelt. Lapsevanemate teadmised arengupsühholoogiast on väga ebaühtlased ja tihtipeale ei oska nad mõeldagi, kas ja kuidas oleks õige laste tehnoloogiakasutust suunata.