Katrin Õunap, Tartu ülikooli kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuse juhataja Foto: Hendrik Osula

Akadeamik Andres Metspalu tutvustas 18. novembril TÜ arstiteaduskonna nõukogu avalikul koosolekul personaalse meditsiini rakendamist Eestis. Lühidalt öeldes on projekti eesmärk luua 2020. aastaks nn Eesti geenikiip, et analüüsida individuaalseid haigusriske. Geenikiibi loomiseks on Eesti valitsuselt küsitud 12 miljonit eurot. Seejärel on plaanis kiipi pakkuda arstidele ja kõikidele tervetele inimestele. Esimese kolme-nelja aasta geeniproovide diagnostikamahu rahaline prognoos on ligikaudu 50 miljonit. Hiljem pidavat aga tänu geenikiibile kulusid kokku hoidma terve meditsiinisüsteem.

Kõigest statistika

Geenikiibi eesmärk on uurida sagedasi haigusi nagu ülekaalulisus, suhkruhaigus, kõrgvererõhktõbi, glaukoom või skisofreenia. Proovi andja saab näiteks vastuse, et tal on 1,5 korda suurem risk ülekaalulisuseks. Kui palju see info meid abistab, on tegelikult teadmata, sest see on ju kõigest statistika. Metspalu väidab, et inimestele edastatud geeniinfo soodustab tervislikumat eluviisi ja hoolikamat tervise jälgimist. Seda soovitame me arstidena aga oma igapäevatöös niikuinii. Seevastu oleme näinud, et niisugune proovide andmine võib inimesele hoopis kahju tuua, põhjustades ärevust ja koormates tervishoiusüsteemi lisanduvate uuringutega.

Avalehele
17 Kommentaari