Eesti 1938. aasta põhiseaduses pöörati ettevõtlusele märksa rohkem tähelepanu. Okupatsioonieelne põhiseadus sätestas, et majandusliku elu korraldamine peab toimuma õigluse põhimõttel, mille siht on loovate jõudude elustamine, üldise jõukuse arendamine ja selle kaudu inimväärse ülalpidamise kindlustamine. See määras ühtlasi, et kodanikel on õigus ja vabadus valida, avada ettevõtteid, tegutseda majandusaladel ning koonduda majanduslikesse ühinguisse ja liitudesse, ning fikseeris, et omandiõigus on kindlustatud. Ent tuleb ka arvestada, et 1992. aastal, kui sündis kehtiv põhiseadus, oli Eesti vabas turumajanduses elanud ainult mõned aastad.
