Patsientide vaba liikumine ehk õigus ise raviteenuse pakkujat valida ei ole pelgalt intellektuaalne mõttemäng maailmavaadete vahel. Selle taga on Eesti inimeste tervis ja elud ning otsuseid tehes ei tohi lähtuda illusioonidest ja soovunelmatest. Seetõttu tuleb patsientide vaba liikumine kavandada nii, et ei tekiks olukorda, kus väiksema vastutusega erakliinikud nopivad tordilt kirsid ja üle riigi universaalteenuseid pakkuvad suured haiglad peavad vähemaga hakkama saama.