Keskerakond on alati seisnud selle eest, et poliitikas ja ühiskonnas oleks kõigil selle liikmetel võrdsed võimalused edasi jõudmiseks ning eneseteostuseks. Sõltumata nende soost, rahvusest, emakeelest või muudest asjaoludest. Seda kinnitavaid näiteid on aegade jooksul olnud nii palju, et neid kõiki oleks imelik hakata siin eraldi loetlema.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson: "Ma ei tea koostööle orienteeritumat inimest, kui on Jüri. Hakata otsima negatiivsust sealt, kus seda kõikide Jürit tundvate inimeste teada kindlasti pole, tekitab kummastust."

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps: Ma olen 20 aastat näinud poliitikas olles, kuidas me tasapisi räägime tegudest, väärtushinnangutest, eriarvamustest - mitte (ainult) poliitiku soost. Poom aga loob selge narratiivi - kui naissoost inimesega läbi ei saa, oled šovinist - aga meessoost inimesega on lihtsalt eriarvamus.

See on sama kategooria ajakirjanduslikku kokkuvõtet, et kui naine tõstab häält, siis ta karjub emotsionaalselt, aga mees lihtsalt selgitab asja tarmukalt. Tõesti? Kas ei tohi diskuteerida Kaja Kallase kui opositsioonipoliitikuga vaid seetõttu, et ta on naine? Ma olen täiesti kindlasti seisukohal, et ei Kaja ega keegi teine naispoliitik soovi sellist äärmiselt piiratud suhtlust.

Kersti Kaljulaid on president, jah, naispresident, aga jällegi ei käi suhtlus soo, vaid arvamuste pinnalt. Ilmselt on ajakirjanik Poomile jäänud märkamata, et Jüri Ratase viimaste aastate lähimad poliitkaaslased on olnud just Mailis Reps ja Kadri Simson. Ja Kert Kingo lahkumisest valitsuses näha seost sellega, et ta on naispoliitik... ei oskagi enam kommenteerida.

Riigikogu liige Oudekki Loone: Tuletan meelde, et just Jüri Ratas esitas omal ajal Kadri Simsoni Keskerakonna peaministrikandidaadiks. Kadri ja Mailis, kes on kaheldamatult tugevad iseseisvad naised, on aastaid olnud Jüri lähimad võitluskaaslased ja sõbrad.

Muide, Jüri Ratas toetas omal ajal Kersti Kaljulaidi valimist presidendiks. Mina olin see dissident, kes ütles fraktsioonis, et mulle ta ei sobi, liiga bürokraat, liiga kuulekas, vaated "hallide passide" ja Venemaa osas ei ole mõistlikud.

Mis puutub hüpoteetilist koalitsiooni Reformierakonnagaga, siis isegi praegu, kogu tahtmise juures, ei ole nad Keskerakonnale suutnud kuidagi paremat koalitsioonilepet pakkuda, kui praegune. Küsimus ei ole Kaja soos."

Riigikogu liige Anneli Ott: Ei ole võimalik läbi Jüri tegevuse selliste järeldusteni jõuda! Ma ei saa jätta ütlemata, et olen kohanud kirjeldatud käitumist poliitikas olles, aga seda mitte kordagi Keskerakonnas! Ja seda ütlen ma naise, ema ja alles seejärel poliitikuna!

Varasemad kogemused olid seotud ka minu kogenematuse ja sisemiste hirmudega ning seda me ju tegelikult kõik oma käitumises ja valikutes väljendame. Oma vaimujõudu, sisemist maailma! Jürile jätkuvalt jõudu ja edu soovides! Väike tervitus Keskerakonna naistelt!

Tallinna abilinnapea Eha Võrk: KENA (Keskerakonna naiskogu) presidendina saan kinnitada, et Jüri Ratas on toetanud ja toetab ka praegu NAISI nii poliitikas, igapäeva töös kui eraelus. Tunnustamine ja julgustamine on tavapärane käitumine meie peaministri poolt.

Sotsiaalminister, Jüri Ratase parem käsi aastast 2012 kuni tänase valitsuseni Tanel Kiik:

Olles Jüri Ratasega aastaid koos töötanud võin küll kinnitada, et ta on pidevalt toetanud nii naiste kui meeste võimalusi poliitikas edasi pürgida ja korduvalt esitanud naiskandidaate ka kõige kõrgematele kohtadele. Toon oma väite tõestuseks mitmed konkreetsed näited lähiaastatest.

1) Jüri Ratas teeb 2014. aasta oktoobris ettepaneku, et Keskerakonna peaministrikandidaat 2015. aasta Riigikogu valimistel võiks olla erakonna aseesimees Kadri Simson. Järgneb tugev diskussioon erakonnas ja ühiskonnas, aga kahjuks ei toeta toonane erakonna esimees seda ettepanekut.

2) Jüri Ratas toetab 29.11.2015 toimunud Keskerakonna kongressil ja sellele eelnenud kampaanias Keskerakonna esimehena Kadri Simsoni. Tihedas konkurentsis võidab valitsev esimees Edgar Savisaar napilt 55 häälega.

3) Jüri Ratas toetab 2016. aasta presidendivalimistel Mailis Repsi, kes võidab erakonna sisevalimised ning teeb väga tugeva tulemuse ka valimiskogus. Hiljem valitakse Riigikogus samuti Jüri Ratase toetusel Vabariigi Presidendiks Kersti Kaljulaid.

4) Jüri Ratas on alates 2016. aastast mõlema oma valitsuse puhul esitanud Keskerakonna poolt tugevaid naisministreid ning palunud sama teha koalitsioonipartneritel. Samuti toetas ta 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Keskerakonna esinumbrina Yana Toomi, kes tegi ka väga hea tulemuse.

5) Jüri Ratase valitsus nimetas Eesti kandidaadiks Euroopa Komisjoni liikme kohale Kadri Simsoni, kellest saigi Eesti esimene naisvolinik.

Ma olen täiesti nõus, et Eesti ühiskonnas esineb kurvastavalt palju diskrimineerimist nii soo, rahvuse kui paljude teiste kriteeriumite alusel. Küll aga julgen kindlalt väita, et Jüri Ratas on nii Tallinna linna, Keskerakonda kui Vabariigi Valitsust juhtides toetanud inimesi võrdsetel alustel, sõltumata nende soost, vanusest või rahvusest.

Rahvastikuminister Riina Solman:

Viimastel nädalatel on hakanud levima solvav ja räpane poliitiline spinn, mille võib lühidalt kokku võtta lausega: "Jüri Ratasele ei meeldi naised (poliitikas)". Värskeimaks selliseks rünnakuks peaministri suunal on tänane Raimo Poomi lugu EPLis. Sama narratiivi on viimastel nädalatel üritanud tekitada Reformierakonna juht ja aastalõpu saates "Olukorrast riigis" üritas midagi samaväärset heita ette Tanel Kiigele riigikogu liige Maris Lauri. Osade poliitikute baaskonsensus Jüri Ratase valitsuse mahavõtmiseks on varjamatu, kahjuks tegelevad sellega sama varajamatult alates valitsuse ametisse nimetamisest ka mitmed peavoolu ajakirjanikud, käsikäes suhtekorraldajate ja poliitikutega. Tööriistadeks sobivad juba igasugused kuulujutud.

Ilma kõlavate ja räigete müütideta meie ajakirjandus klikke ei korja. Tuletagem meelde: kevadest jõuludeni levitati müüti Jüri soovist kümne küünega peaministri toolist kinni hoida, täna levitab sama seltskond järgmist müüti tema vaenust naiste vastu. Ka mina olen naine, kuid olen tajunud Jüri Ratase toetust, mitte vaenu. Solvanguid, vaenu, naeruvääristamist, aga ka tuld ja tõrva on tulnud ikka samade poliitjõudude poolt, kes täna kuulujutte levitavad. Võimule pürgimise soovist võib aru saada, kuid teha räpast PR-i teiste tõrvamiseks üksnes seepärast, et nende maailmavaade ei vasta kõiges peavoolu nägemusele, et see on konservatiivsem ja kogu Eesti edu silmas pidav nägemus, mitte pelk eliidi- ja edukultust propageeriv – see kõik on ammu väljunud hea maitse piiridest.

Natukene vähem kui aasta tagasi küsis üks reporter president Kersti Kaljulaidilt: "Mida toob Eestile kaasa see, et riiki hakkavad juhtima kaks naist?" President reageeris sellele küsimusele teravalt ning avaldas lootust, et noorem põlvkond selliseid küsimusi enam ei küsi. Tänases valitsuses on kaks naist. Mõne kuu eest oli valitsuses naisi kolm. Kas me peaksime neid ajakirjanikke ja avaliku elu tegelasi, kes nõudsid Kert Kingo tagasiastumist, süüdistama naiste vihkamises? Muidugi mitte! Kas see, kui Jüri Ratase esimese valitsuse ajal sai Riina Sikkutist Jevgeni Ossinovski asemel minister, oli suur kangelastegu? Kui jah, siis kas see, kui Urve Palo asemel astus ametisse Rene Tammist, oli tegemist tohutu ülekohtuga? Palun tulge mõistusele! Olen seda meelt, et tuleb pingutada, et naisi poliitikas rohkem oleks, aga selle käigus ei ole mõtet pori loopida. Inimesi tuleb hinnata tegude, mitte soo põhjal.

Mul on üks meenutus, mida lõpetuseks jagada. Suhtekorraldusekspert Raul Rebane, kes sarnases stiilis müüte levitades Jüri Ratase valitsusliikmete suunal sildistavaid arvamuslugusid avaldab, nimetas aastatel 2007-11, kui töötasin kaitseministri nõunikuna, mind järjepidevalt Jaak Aaviksoo sekretäriks. Võisin olla toona vanusest tulenevalt veidi tütarlapselikum, kuid mäletan selget tema patriarhaalset võimekust minu positsiooni poliitmaailmas madaldada.