Seadused ei huvita

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Eesti kodanikel on õigus kuuluda ka erakondadesse. Põhiseadus sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Poliitiliste veendumuste omamine on tegusate inimeste puhul täiesti loomulik. Selle kodanikuõiguse takistamine ja sellel alusel tagakiusamine, on aga diktatuuri vahend. Rääkides poliitilist kuuluvust omavate isikute vabastamisest avalikust teenistusest, tuleb rääkida ka reformierakondlastest, sotsiaaldemokraatidest ning ka kõigi teiste erakondade liikmetest.

Erakondlik kuuluvus, ei täheda, et inimene ei teeks oma tööd hästi. Heade spetsialistide kaotsiminek annaks linnahalduse toimimisele löögi. On väga kasulik, kui erakondades on korralik pädevus ja erialaselt kompetentsed inimesed aitavad töögruppides kaasa asjalike programmide väljatöötamisele.

Üha vägivaldsemad avaldused

Selline parteiline kitsarinnalisus toodab vaid halvemat ning vaenulikumat poliitikat. Reformierakonna võim on paraku tähendanud seda, et vahepeal kippusid väga erinevad ametipositsioonid kõik reformierakondlastele libisema. Näiteks Rahvusringhäälingu , Kunstiakadeemia ja Eesti Olümpiakomitee juhtimine. Kantslerid, kes peaksid olema apoliitilised, kaldusid järjekindlalt Reformierakonda astuma. Eestis pole ainsatki keskerakondlasest maavanemat, küll aga on selles ametis arvukalt reformierakondlasi. Integratsiooni Sihtasutus oli vahepeal reformierakondlasi pungil täis, üks nende eksminister juhib nüüd Tööinspektsiooni.

Michali avaldused lähevad järjest vägivaldsemaks. Kevade poole lubas Michal „seesmisest rohelised mehikesed hoida püssilasu kaugusel.“ Hiljuti rääkis ta, et EVR Cargo juhatuse liikmed, kes soovisid Venemaale vaguneid rentida, oleks tulnud vagunirendi ettepanekuga „uksest välja visata“. Nüüd tahab ta kõiki valest parteist inimesi vallandada sõltumata nende omadustest.

Järjest radikaalsemate seisukohtade võtmine signaliseerib pigem üht – tajutakse, et sügisel ootab kaotus ning on vaja meeleheitlikult pilti saada. Kuid Tallinna peaks juhtima inimene, kes on vastutustundlik ja tunneb ka elementaarseid kombeid, rääkimata põhiseadusest.