Kiirendusega meie Artur

Artur Rinne tegi läbi Saksa sõjaväe ja Siberisse küüditamise kadalipu, aga elas ja laulis 73. eluaastani. Meie Arturi populaarsuse mantlipärija Tarmo Pihlap põles läbi 47-selt. Eile Eestit jahmatanud surmasõnum tuletas taas meelde, et sajandilõpu tempod on teised.

Seni tundus endastmõistetav, et Rinne rahvaliku laadi üle võtnud Pihlap laulab ja joodeldab aastaid vankumatult – valgetest roosidest ja sellestki, kuidas raha paneb rattad käima, ning on Rinne moodi oodatud mees Kõpust Vastseliinani...

Anne Ermi kirjutatud eesti popmuusikalugu nimetab Pihlapit neljandaks musketäriks Tõnis Mägi, Jaak Joala ja Ivo Linna kõrval. Pihlapki alustas kuuekümnendate lõpus, vanast estraadi voolust välja murdnud eesti noores rockmuusikas. Pärast Varje, Jüngreid, Meloodikat ja teisi tollaseid punte ja pundikesi oli Palderjan seitsmekümnendatel üks esimesi üle-eestilise tuntuse saanud menuansambleid. Palderjaniga laulis Pihlap kultuslauluks naabritüdruk Alice´i loo. Erinevalt "kolmest tenorist" valis Pihlap üllatavalt noorelt Rinne laadi.

"Laulda tuleb seda, mida publik tahab, mina pean ikka joodeldama ja roositama, see on hoopis erinev sellest, mida ise tahaksin teha," tunnistas Pihlap aasta tagasi intervjuus Pühapäevalehele. Raadiosaates Vikerkäär rääkis ta vaimustusega oma iidoli Tom Jonesi kontserdist. Mustade soulmuusika haaret oli tunda Pihlapi kunagises Oidi lauluvõistlusele kirjutatud laulus "Selgeks jääb taevakaar". Ikka need soovunelmad, kes me olla tahaks, ja tegelikkus...