Foto on illustreeriv Foto: Kenno Soo

Maanteeameti andmetel on Eesti tee liiklussagedus rühkinud pärast eelmise kümnendi lõppu pidevalt ülesmäge ning 2015. aastal kasvas see eri liiki teedel ligi 6 protsenti. Sõidetakse rohkem ning juhtub rohkem, mida kinnitab ka kindlustusstatistika.

Alates 2012. aastast on Eestis sõidukikahjude summa liikunud kogu aeg tõusujoones: liikluskindlustuse hüvitiste maht kasvas 2016. aastal üle seitsme protsendi, kokku ligi 52 miljonile eurole.

Eraisikute ja juriidiliste isikute kaskokahjude maht ulatus mullu 69,5 miljoni euroni ning aastakasv oli samuti üle seitsme protsendi.

Tihedam liiklus tähendab sisuliselt seda, et kui mõne aasta eest oli ühes liiklussituatsioonis neli-viis autot, siis nüüd neid juba kuus-seitse. Teedel-tänavatel on vähem ruumi ning see nõuab suuremat tähelepanelikkust.

Ettevaatust parkimise ja pikivahega

PZU Kindlustuse statistika näitab, et lõviosa kahjudest tekib „lihtsates liiklusolukordades“: parkimisel ning suhteliselt aeglases linnaliikluses.

Meie statistika põhjal moodustavad liikluskindlustuse kahjudest parkimised ligikaudu kolmandiku, tagant otsasõidud umbes veerandi ning kokkupõrked ristmikel ligikaudu kümnendiku kõigist kahjudest.

Oma rolli mängib kohati liigne enesekindlus tuttavatel teedel-tänavatel, kus sõidetakse hooletumalt kui võõrastes kohtades. Ei peljata, et kaubanduskeskuse parklas midagi juhtub või et tuttav ristmik ootamatusi toob.

Mis on kahjujuhtumite kasvu põhjuseks? Vaevalt teadmine, et kui mul on kindlustus, siis pole vaja muretseda. Sest isegi väikese kõksuga kaasneb aja- ja närvikulu, millest kõik liiklejad soovivad ennast säästa.

Pigem võiks kõik olla rohkem tähelepanelikud, arvestama füüsikaseadustega ning proovima kas või mõned sekundid sündmusi ette näha.

Üha tõsisem probleem on telefoni kasutamine autoroolis, kus ei piirduta käed-kinni kõnedega, vaid surfatakse veebis. Sekund-kaks tähelepanematust ja tagajärjed võivad halvemal juhul olla traagilised.

Kellegi huvides ei ole kahjujuhtumite kasv. Liikluskindlustuse poliiside kallinemine, mida paljud seltsid ei ole suutnud enam vältida, ei ole lahendus, vaid muutuma peab liikluskultuur.

Teiste liiklejatega arvestamine, ümbruse jälgimine ja roolis olles täielik keskendumine on see, mis aitab olukorda parandada.