KIRJANIK TARMO TEDERI KODU ON SEAL, KUS HAMBAHARI

Elukoht: Kopli, Sepa tänav.

Kolis sisse: 1988

Suurus: umbes 33 m2, 1 tuba

Vaade: Sepa tänavale ja kõrvalmajale

Sisustus: ise tassis kokku

Omandas elukoha: rentis

Naabrid: üks hauakõneleja, ehitaja ja põlis-Kopli elanikud

Elanikke: 1

Vähenõudliku ja vabameelse kirjaniku Tarmo Tederi (38) - novellisti, luuletaja ja romaani "Kurat kargas pähe" autori kodus Kopli liinidel valitseb tolmukord.

Tarmo elab tavakodaniku jaoks väga vähenõudlikes tingimustes. Korteris on olemas hädavajalik: kus istuda, kirjutada ja magada. Peaasi, et on raamaturiiulid.

"Siinset kohta võib mitme nimega nimetada: staap, ateljee, panipaik. Kodu on seal, kus on hambahari, kui sul on mitmes kohas hambahari, siis on ka kodu mitmes kohas," teeb Tarmo järelduse.

Tarmo koduuksel üllatab külalist tabalukk. Pikanäpumeestel ei tasu siiski rõõmustada, sest väärtuslikke asju Tarmo kodus ei hoia. "Kuna see on ikkagi kriminogeenne koht elamiseks, siis ei ole ma meelega endale kompuutrit soetanud. Siin on mul sellised asjad, mille vastu harilikult huvi ei tunta. Väärtpabereid, lepinguid ja dokumente hoian tööl. See on üks kindel varjupaik, kuhu kratid sisse ei tule," on Tarmo kindel.

Voodi kohal on Tarmol Eesti rahvusvaheliselt tuntuima kunstniku Jaan Toomiku ülikooliaegne maal. Samuti kaunistab kodu Mare Tralla sünnipäevapastell. Akna all seisab nukra välimusega kummipuu või õigemini see, mis puust järgi on jäänud. Tarmo sõnul ehtis taime kunagi 50 lehte, aga fotograafi askeldamise peale langes viimnegi leheke puult.

Sepa tänav jookseb mere äärde välja. Kui kevadpäike mängleb puumajade katustel ja raagus puudelatvades, võib ette kujutada, et Kopli asemel on tegu mõne väikse Rootsi linnakesega.

Tarmo kodumaja ehitati tsaariajal, aastatel 1912-1914. Vene-Balti tehas ehitas Koplisse suure töölisasula, kus olid meistrite ja kümnike majad.

"Rentisin korteri soodsalt õismäe majavalitsusest. Nad olid huvitatud, et tühjad majad oleksid inimestega asustatud. Koplis juhtub päris sagedasti, et hulkurid panevad tühje maju põlema," teab Tarmo.

"Koplis oli juba enne Esimest maailmasõda välja kujunenud kriminaalne õhustik. Elukeskkonna kvaliteet on väga vilets, elanikud on allakäinud inimesed. Linnavalitsus on pikisilmi oodanud siia rikast kosilast, kes annaks sellele linnaosale inimliku ilme. Mõned majad on maha lõhutud, aga asemele pole midagi ehitatud. Ilmselt peletab sõna "Kopli" investeerijad eemale," arvab kirjanik.

ärimeestele oleks Tarmo sõnul Koplist lähemal linna sõita kui Meriväljalt.

Ametlik sissekirjutus on Tarmol Keila vallas, kus tal on ühetoaline korter Klooga järve ääres endises sõjaväelinnakus. Peale selle, et Klooga on võrdlemisi kaugel, on Tarmo seal remondi tegemist üle aasta edasi lükanud. "Olen remondi algusega sügisest sügisesse venitanud ning arvatavasti venitan seda veel niikaua, kuni viimane häda käes on," arvab loomeinimene.

Tarmo pole kunagi kaua paikne olnud, ta on elanud vist kõigis Tallinna linnaosades, välja arvatud Merivälja ja õismäe.

"Liikuv eluviis on mulle juba nii omaseks saanud, et see mind enam ei häiri," sõnab kirjanik. "Vanasti oli nagu eksistentsiaalne äng, et sul ei ole oma kodu või kindlat varjupaika. Nüüdseks on selline eluviis orgaaniliselt nii omaks saanud, et tundub kõige õigemana. Lasen ajal omasoodu kulgeda, kui rendilepinguid enam ei pikendata, siis kolin oma koli teise kolikambrisse. Omal ajal olin abielus ja vahel harva käin praegu ka tütre juures, nii et peavarju saab alati," on Tarmo kindel.

"Kirjanikutööd teen põhiliselt Koplis. Praegu ei saa kahjuks ajakirjaniku elu kõrvalt teha mingeid pikemaid zhanreid," kurdab Tarmo, kes on palgal Eesti Päevalehe kultuuritoimetajana. "Peab pidevalt võõraste tekstide sees olema. On raske ennast selle töö keskelt teisele lainele ümber lülitada. Olen viimasel ajal rohkem luuletama hakanud. Lühike zhanr sobib selle hüpleva ajakirjaniku eluga paremini."

BETTY ESTER