KLIKIMAGNET | Hardo Pajula: Gutenbergist Zuckerbergini. Uus ususõdade aeg

Käimasoleva meediarevolutsiooni kolm tõenäolist kaugemat ja suuremat tagajärge.

Cambridge’i ülikooli teadlane John Naughton pakub oma raamatus „Gutenbergist Zuckerbergini” välja sellise mõttemängu: oletame, et on aasta 1473 ning te küsitlete Mainzi kesklinnas avaliku arvamuse uuringu raames möödakäijaid. Ühes küsimuses palutakse skaalal nullist viieni hinnata härra Gutenbergi leiutise kohta käivate väidete paikapidavust. Küsitakse, kas see a) toob kaasa katoliku kiriku võimukaotuse, b) kutsub esile reformatsiooni, c) sünnitab moodsa teaduse, d) muudab meie ettekujutust lapsepõlvest.

Tegevusaeg ei ole valitud juhuslikult. Kui võtta esimese trükimasina sünniaastaks 1455, mil trükiti esimene piibel, oli kõnealune leiutis 1473. aastaks juba 18-aastane. 1993. aastal tegi CERN veebi tarkvara üldsusele kättesaadavaks. Seda sündmust peab Naughton interneti avalöögiks ning sellest oli 2011. aastaks – mil ta jutuks tulnud mõttemänguga lagedale tuli – möödunud samuti 18 aastat. Et käimasoleva meediarevolutsiooni pikaajaliste suundumuste lootusetusse etteaimamisse mingitki struktuuri luua, võtan alljärgneva arutluse aluseks viis väidet, mis hüpoteetiliselt kõlasid 1473. aastal Gutenbergi kodulinnas.