KOLUMN | Ahistamises süüdistatu katsed kaitsta enda reputatsiooni on nagu võitlus tuulegeneraatoritega
Nii Eestis kui välismeedias esitatatakse vahel mõtet, et #MeToo liikumise esitatud ahistamise väide rikub väidetava ahistaja süütuse presumptsiooni. Arutluskäik on selline: enne, kui isikut ei ole ahistamises kohtus süüdi tunnistatud, ei ole alust teda nimetada ahistajaks. Selline arutluskäik on kahel põhjusel ekslik.
Esiteks seetõttu, et ahistamise väidetavatel ohvritel nagu kõigil moraalselt taunitava või õigusvastase teo ohvritel ei ole kohustust järgida süütuse presumptsiooni põhimõtet enda väidete esitamisel.
Süütuse presumptsioon on Eesti Põhiseaduse artiklis 22 ning olulisemates rahvusvahelistes inimõiguste dokumentides (ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 11 ning Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artikkel 6 lg 2) kaitstud põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Selline kohustus on suunatud avaliku võimu kandjatele – kohtutele, seadusandjale ja täitevvõimu esindajatele. Süütuse presumptsiooni mõte on see, et avaliku võimu teostaja ei tohi jätta avalikkusele muljet, et tema arvates on keegi süüdi õigusrikkumises enne selle isiku süü lõplikku kindlakstegemist.
Eraisikutele, sh eraõiguslikele meediakanalitele selline kohustus ei laiene. Kui kohtunik mainiks enne kohtuotsuse langetamist intervjuus ajakirjanikule, et tema meelest on kohtualune süüdi või kui minister väljendaks kindlas kõneviisis arvamust näiteks Tallinna Sadama kriminaalasjas kohtu all olevate inimeste süüküsimuses, siis oleks tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega.
Ajakirjanduses n-ö süüdimõistmine enne kohtuotsust on aga sama vana fenomen kui ajakirjandus ise. Poliitikutele on ilmselgelt õpetatud vajadust austada süütuse presumptsiooni – näiteks vahetult pärast Herman Simmi kaasuse avalikuks tulekut taunis tolleaegne peaminister Ansip riigireetmist kui väga rasket kuritegu põhimõtteliselt, kuid mainis siiski, et konkreetses asjas langetab otsuse kohus.
