Ega mullegi meeldi kõik, mis Põhjamaades toimub, ei meeldi ka silmakirjalikkus (vt Rytis Zemkauskase „Soovin, et me ei hakkaks kunagi elama nagu Rootsi”, EPL 12.7). Ent ma ei ole kindel, kas eestlased, lätlased ja leedulased on samadest pahedest priid. Oma tegudele leiame alati õigustuse, aga teisi süüdistame. Kui me analüüsiksime ja uuriksime tausta, miks käituvad põhjamaalased „külmavereliselt”, oleksime ehk vähem kriitilised.

Ka igal põhjamaalasel võiks meie peale mõeldes olla rusikas taskus. Oleme vist unustanud, kui palju tuge meie riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja ka eraisikud 25–30 aastat tagasi sealt said. Eestis oli sadu ettevõtteid, mille kogu mööbel, kontoritarbed, transpordivahendid ja isegi sekretäri riided olid ostetud rootslaste, taanlaste või soomlaste kingitud raha eest. 

Miks eestlane või leedulane vahutab vihast ega salli Põhjamaade avatud ühiskonda, aga ise läheb esimese võimaluse korral just sinna? Ja miks ta ühel hetkel vihkab nõukogude võimu, aga teisel kiidab seda?

Avalehele
282 Kommentaari
Loe veel: