KOLUMN | Mart Susi: pensionireformi vastastel ei tasu Euroopast abi loota

Eesti pensionireform võib jõuda Euroopa Inimõiguste Kohtu lauale pärast seda, kui seadusemuudatus on jõustunud.

Kui seadus ei jõustu, siis ei ole inimõiguste kohtul midagi arutada, sest puudub üldiselt tunnustatud põhiõigus nõuda mingi seadusemuudatuse vastuvõtmist. Euroopa inimõiguste kohus on Euroopa Nõukogu kohus, mille pädevuses ei ole hinnata mingi lepinguosalise riigi seaduste kooskõla selle riigi põhiseadusega, vaid seda, kas seadusega rikutakse Euroopa inimõiguste konventsioonis tagatud põhiõigusi. Kuivõrd Eesti põhiseaduse põhiõigusi puudutav osa on peaaegu peegelpilt inimõiguste konventsiooniga kaitstud õigustest, siis sisuliselt tähendaks pensionireformi kooskõla hindamine inimõiguste konventsiooniga ka seisukohta selle seaduse vastavusest Eesti põhiseadusele.

Euroopa inimõiguste kohtu praktikas on lahendeid riigisiseste pensioniseaduste kohta: näiteks solidaarsusel põhineva pensionisüsteemi või avalike teenistujate eripensionide või lepinguosalises riigis ja sellest väljaspool elavate kodanike võrdse suurusega pensionimaksete kohta. Seega ei saa iseenesest välistada, et inimõiguste kohus võiks ka Eesti pensionireformi käsitleda.