KOROONAKOGEMUS | Kaido Kallikorm: kuidas ma Eestist läbi Taani Rootsi „põgenesin“

Kuigi enamik haaravaid lugusid räägib sellest, kuidas koroonaviiruse eest (õigem oleks ilmselt öelda, et riikide koroonasanktsioonide) põgenetakse Eestisse, siis minu lugu on täpselt vastupidi – pidin võimalikult kiiresti ja lühikese aja jooksul Air Balticu viimase lennuga Eestist eemalduma.

Õhtul enne väljalendu uurisin Tulika taksofirmalt, kas leidub veel vapraid rindemehi, kes õhus lendlevate viirusepiiskade kiuste rooli keeravad. Administraator teatas meeldival häälel, et taksod toimetavad nagu tavaliselt.

Hommikul kell kümme oligi valge laev ees. Roolis pealtnäha rahulikku pensionipõlve pidav härra. Taksojuhile omaselt ka üpriski jutukas. Nii saingi teada, et see on tal täna esimene sõit ja mõnedki sohvrid on koju jäänud – kes kartusest, kes juba tekkinud haigusenähtude tõttu. Kuna mul oli mask näos, aimasin küsimusest, kas ka mina olen juba haige, riskirühma kuuluva härra sisemist pinget, ning sõrmenukid värvusid valgeks, kui ta küsimust esitades rooli tugevamini pihku surus.