Kreekat tabanud saatus on kaotus kogu Euroopale

Berliin ja Brüssel lõhestavad jõumeetoditega Euroopa solidaarsust.

18. augustil ilmus Eesti Päevalehes Olev Remsu artikkel „Küll Moskva juba Kreekat abistab, omal ajal ja enda tingimustel”, kus ta visandab Kreeka ja Venemaa võimaliku teineteisele lähenemise. Remsu järgi tähendaks niisugune asjade käik Moskva majanduslikku toetust Kreekale. Vastutasuks aga oodatakse riigi lahkumist NATO-st ja euromaailmast. Pidades silmas suvekuumuses kulmineerunud Kreeka ja EL-i läbirääkimiste tulemusi, võiks aga tõdeda, et selle saaga puhul on tähenduslikum olnud Euroopa poliitikas maskide langemine ja uue laenulepinguga Kreeka suveräänsuse läbikriipsutamine.

Lepingu sõlmimise päev, 13. juuli läheb ajalukku päevana, kui autoritaarne finantspoliitika kehtestas end paljuoodatud ühiskondliku muutuse vastu. Troika uue rahasüsti tarvis esitatud nõudmised olid täpselt samad, mille kreeklased referendumil tagasi lükkasid. Need on tarbimismaksude tõus, avaliku sektori depolitiseerimine ja töötajate õiguste kahandamine. Kreekal tuleb vabaturule orienteeritud reformidega järgneda ülejäänud kontinendile.