Kerjused jälle liikvel linnas Foto: Andres Putting

Faktikontroll, mis ei püüdle öeldu konteksti ja sisu mõistmise poole, saab eksliku tagajärje. Asja mõtet ei küsitud autorilt, püüti formalistlikult vaadata vaid kuupäevi ja loobuti sisu mõistmisest. Seetõttu on saavutatud järeldus mõistetavalt piiratud ja terviku suhtes eksilik. Ma hindaks faktikontrolli faktikontrollina seda sõbralikult siis vastu valeks või poolvaleks.

Kasutades võimalust, selgitan, et vaesuse kasvu kohta öeldu kontekst oli lihtne - vasakvalitsuse maksueksperimendid põhjustasid ja põhjustavad endiselt inimeste käitumise muutust. Eesti inimesed pole kuusepuud, mis liikumatult ootaks, kuni mõni karvamütsiga tegelane nendeni oma saega jõuaks, vaid teevad valikud juba, kui otsustajate kavatsused on avalikult deklareeritud.

Vasakkoalitsiooni sünnil 2016 lõpus ja kevadel 2017 maksumuutusi seadustades hoiatasid eksperdid ja opositsioon avalikult, et segane, astmeliselt kasvav tulumaks toob vastukaaluna kaasa tulude liikumise mustalt ehk ka nähtavate tulude kasvu pidurdumise.

Ümbrikupalkade kasv on seejärel korduvalt kinnitatud fakt, näiteks konjuktuuriinstituudi varimajanduse uuring aasta 2017 kohta. Sama effekt leidis kinnitust ka alkoholiaksiisi järsu tõusu puhul - käitumine muutus kiiresti.

Nagu lubate, nii ka teeme

Seega, inimesed otsustasid oma sammud, käitumise vastavalt sellele, mida uus vasakvalitsus lubas 2016 lõpus ja 2017 alguses tegema hakata. Vaid rumal inimene võib arvata, et kui ta lubab teisele vastu kõrvu anda, siis seisab see, kes vastu kõrvu pidi saama nagu lambipost oma kohal, ootates lubaduse jõustumist! Seda fakti võib muuseas ka kontrollida, kuid taas kinnitan, et käitumuslikult peab mu väide paika.

Samamoodi on ka siin. Valitsuse lubadused ja tehtavad sammud alates 2016 aasta lõpust omasid mõju majanduskäitumisele.

Vasakvalitsuse loobumine tööjõumaksude alandamisest ja plaan astmeliselt tõusvast maksust ning sõnum, et makstud maksudest sõltub tulevikus üha vähem ongi toonud ennustatud tagajärje, osa tulusid liigub varju.

Statistikaameti viide Faktikontrolli tekstis on sama minu mõttega. Valitsuse sammudel on otsene mõju tulude ümbrikusse liikumisele, vaesuse kasvu, puudutades ka suhtelise vaesuse piiri, kuid mitte ainult, sest kasvas ka absoluutne vaesus. Üllatus sai see olla vaid vasakvalitsusele, fakt on, et 52% Eesti inimesi peab uut maksusüsteemi ebaõiglaseks ja vaid 35% õiglaseks.

Kõik on õige

Faktina on seega kinnitatud nii absoluutse kui suhtelise vaesuse kasv aastal 2017. Samuti maksujäljeta, ümbrikupalga kasv aastal 2017. Mõlemad trendid murti selliseks aastal 2017. Analoogselt murti varasem alkoholi vähemtarbimise trend. Kui Faktikontrolli kirjutaja soovib arvata, et 2016 lõpus ja 2017 kevadel vasakvalitsuse lubatul ja seadustatul inimeste käitumisele mõju polnud, siis jääme eriarvamusele.

Veelkord - inimesed pole kuusepuud, kes ootaks liikumatult saagi. Ei oota nad ka oma sammude seadmiseks formaalse kuupäeva saabumist, lehte loeti 2016 lõpp ja 2017 ka. Põhjus oli vasakvalitsus, maksutõsusulubadused, plaanid uutest maksudest, pensionmuutustest ning tagajärg inimeste vastukäitumine.

Ainuke lahendus on maksusüsteem, mis on tajutult õiglane ning poliitika mis suunatud kogu ühiskonna jõukuse kasvule, mitte olemasoleva ümberjagamise kasvule ja töökama inimese nuhtlemisele. Siis murdub ka ümbrikupalga trend ja aktsiiside langetamisel on võimalik pöörata tagasi osa maksuraha Lätti viimist. Aga see on juba järgmise valitsuse otsus.