Kristen Michal: President läheb Narva pikale külaskäigule. Kas külalisest saab aga sõber?
Avaliku sektori töökohtade kavakindel hajutamine Eestis on arukalt läbiviiduna tulemuslik tegevus. Justiitsministeeriumis kolisime Priit Kamaga 2012 aasta lõpus Ida -Virumaale Eesti ajaloos esimese keskasutuse, vanglate juhtimise. Eks oli muresidki, nagu iga suurema asjaga, kuid kuna korrektsiooniasutustes vastutavate rollide ja valdkonna vahel oli personaliliikumisi, oli võimalusi inimeste paigutamiseks, kellele näiteks perekondlikult kolimine ei olnud võimalik.
Ka hiljem Ida-Virumaa tööstusparkide ja põlevkivitööstuse probleemidega valitsuses majandusministrina tegeledes anti tagasisidet, et riigi kohalolekut ja tähelepanu on Ida -Virumaal keerulisemal ajal rohkelt ning seda hinnatakse. Taust, mis lisatakse omavahel usalduslikult, et varasematel aastatel on sealkandis olnud palju heade, lausa suurepäraste lubadustega mehi ja naisi. Seetõttu, nagu keerulisemates suhetes, loevad seal teod, mitte kena jutt.
Presidendi kava sinna kuuks kolida on pikk küllaminek. Kas külalisest saab sõber, kelle kavatsus hea ja kelle jutul on katet, otsustab ju küllatulija ise. President kindlasti tajub, et Ida-Virumaale minnes asetatakse talle mõlemalt poolelt ootused enamaks kui uusaastalubaduseks. Kui riiki tajutakse presidendi sammu tõttu rohkem omana, on see õnnestumine. Vähemat me vist ei oota.
Südameasjaks tuleks Ida-Virumaal, nagu kogu Eestis Presidendil võtta eestikeelne õpe lasteaiast alates. Riigikeele vähene oskus üheskoos piiratud mobiilsusega on Ida- Viru tööinimese löögikindel klaaslagi mujal Eestis tegutsemis teel ning samas vaevleb muu Eesti oskjate töökäte puuduses. Kui plaaniks on riigipea rolli kasutades igal ametiaastal intensiivse kuuga Ida - Virumaal tuua Eesti keelt, riiki ja sinimustvalgelt südamele lähemale, siis laululusti südamesse ja pärituult purjedesse.
