Kristen Michal Foto: Madis Veltman

Isegi ülikoolihariduse saab ju nominaalajaga tasutuna, miks peaks alusharidus siis kohatasuga, erinev olema? Kriis sai ajaks mil see otsus tehti, olgu põhjused millised iganes, vajalik otsus.

Volikokku tulnud eelnõu, enne kui otsuseks sai, oli tähtajalise sõnastusega ning tegin ettepaneku, ka tänase linnapeaga suheldes, et kirja saaks, et kaotame selle kuniks volikogu kunagi peaks teisti otsustama. Nii ka läks. Mõned päevad tagasi oli suur minu üllatus, kui linnavalitsuse kinnimakstud postituses anti teada, et kohatasu taastub 1. juunist. Ehk siis lihtsamalt – lastekaitsepäevast saab iga pere arve 71 eurot kuus, 854 eurot aastas. Kahe lapsega 1704 eurot. Halloo?!

Mis selles sõnumis siis valesti on? Esiteks, volikogu pole sellekohast otsust arutanud. Kriisiajal võib tunduda kergem otsuseid langetada aruteluta, kuid sellist voli lasteaia kohatasu küsida, ilma volikogu otsuseta linnavalitsusel ei ole. Kui on kange kihk Tallinna ligi 800 miljonilise eelarve juures loota lastega peredelt kuni 18 miljonilist tuge aastas, siis tuleb linnapeal astuda avalikkuse ette ja öelda, et jah, Keskerakond Tallinnas seda soovib. Selles muuseas, et kõik Keskerakonnas seda siiski teha tahaks, ma kahtlen. Vanematele saadetava arve läbisurumiseks tuleb kõvasti jõulist parteisisest käeväänamist.

Teiseks näitab sellise soovi ajastamine parajat sotsiaalset ja majanduslikku kurtust. Ajal, kui suuremad ettevõtlusorganisatsioonid ning analüütikud prognoosivad majanduse kriisi laienemist sektorites ning sügiseks töötuse kasvu, hakkavad Tallinna ametnikud minema vastassuunas. Ettekujutuses, kuna avalikus sektoris ei ole kärpeid, siis küll need arved inimestele teele saavad saadetud? Neil ametnikel tasuks mõista, et majanduses ja inimestel läheb veel enne raskemaks, kui kergemaks hakkab minema.

Meil on siin oma roll ja töö teha, tagame, et kergelt kohatasu taastamise läbisurumine ei lähe. See, mida linnavalitsus reklaamib tehtud otsusena ei ole seda mitte ja olgu see siis hoiatus, et vaikselt selle läbisurumine ei lähe. Keskerakond peaks vaatama oma valijatele otsa ning mõistma, et see on otsus, millega nad ei taha sõtta tulla. Sellega läheb, nagu suure Eesti lipuga Tallinna volikogus. Jonnida võib, aga lahingu tulemus on ette teada.