Tallinna ja lähiregiooni, ka linnapiire ületavaid ühendusi tuleb vaadata tervikuna. Tallinna linnajuhtidele oleme meiegi korduvalt teinud loobuda liikluses põhimõttest, et olgu kõigil ühteviisi vilets ja hakata otsima moodsamaid lahendusi. Uued kiired trammiliinid Haabersti, Mustamäe (või Nõmme), Lasnamäe ning Pirita (Viimsi) suunas on ammu olnud ettepanek. Korralikult toimiv ühistransport toob sellele kasutajaid juurde. Vabastades pere näiteks auto või teise sõiduki kasutamise vajadusest, hoides aastas kokku kuni veerand palgast. Korralikud teedelahendused ning eriti korralik rattateede võrgustik on ootus. Rattateed kus lapsed saavad turvaliselt ise igal ajal liikuda ning suurem inimene mugavalt tööle minna.

Mujal maailmas, sarnase kliimaga riikides pole see midagi ennekuulmatut, meil kindlasti ka võimalik suure osa aastast. Ja siis imestame, miks lapsed ei liigu piisavalt istudes auto tagaistmel või ise tunned õhtul, et kontoritool on kehaosa.

Tallinna tänane ühistranspordi areng on läinud kahjuks valesti. Kui 2012 oli töölesõiduks ühistanspordi kasutajaid 42%, siis 2017 oli see langenud 35%le. Samal ajal kasvab Tallinnas autode arv ning suureneb meie kõigi makstav maksuraha tasutus ühistranspordiks. Muuhulgas ettevõttele, kus Taavi Aasa juhtimise ajal tekkis ja on hetkel käimas mitmemiljoniline varguskahtluse uurimine. Meie kõigi makstav dotatsioon Tallinnas on ligi 72 miljonit, taas kasvades 3,7 miljonit eelmise aastaga võrreldes. Iga elaniku kohta on see 158 eurot aastas. Iga elaniku. Mõelge nüüd, kas selle raha eest ei peaks igaüks meist saama parema lahenduse kui tänane?

Ühes on Aasal õigus. Olin majandus- ja taristuminister kui käivitati vaba Eesti ajaloo suurim taristuehitus, 170 miljoni eest Kose – Mäo, ehk Tallinna – Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine. Nii said riigieelarvesse Haabersti ristmik, Russalka ristmik – Reidi tee ning näiteks Gonsiori tee laiendus. Suured asjad Eesti ja suured asjad Tallinna mõistes. Lennuraja alt tunneli rajamisega on lihtne – kui linna tollased asjamehed poleks oma tööpostil tukkunud ja oleks õigel ajal tegutsenud, oleks see kindlasti kaalumist leidnud. Me oleks kindlasti kaalunud nii rahalist arukust lennuradade alt tunnelit rajada. Vastukaaluna mõni kilomeeter pikemale teekonnale kui turvariske tunnelist lennuraja all. Fakt on siiski lihtne – Tallinna vuntsidega ametimehed tukkusid ja tulid ettepanekuga juba siis kui lennuradade uuendamise plaan ja maksumus olid paigas. Ning ees ootamas pikk periood öiseid töid, et rajad valmis saada eesistumiseks.

Kokkuvõtteks – tahan jõuludeks soovida Tallinna linnajuhtidele vähem uute maksude ideid. Kõlvart tahtis maksustada turismi, Aas tahab liiklemist. Keskerakonna valitsus on turismiga seotud sektoritele juba piisavalt kahju teinud. Samuti pole lahendus ummikumaks, lahendus on uus transpordipoliitika, uus kvaliteet.

Eestis on palju häid ja väga häid liikuvus-, linnaplaneerimise- ja transpordiasjatundjaid. Neid on ka maailmas. Soovitan ideede lõppemisel otsida uusi mõtteid, kuid ette võin öelda, et tuleviku Tallinnas peab olema esiteks korralik rattateede võrgustik ja teiseks läbimõeldud ning kaasaegne ühistransport, et esimese ja teise puudumisest ei sünniks vajadust järjest enam autoga sõita. Täna see nii on läinud ja lahendus ei saa olla autoga inimeste elu ebamugavaks tegemine.

Muidu on nii nagu üks kõrge keskparteilane omal ajal ütles – mis see autoga liikleja mure meie asi on, meie valija ju autoga ei sõida.