Eestisse naasnuna jäi kripeldama mõte, kas ka teisel pool Läänemerd on võimalik sellist sündmust läbi viia. Oli selge, et Rootsi üritust ei saa Eestisse lõigata-kleepida. Tänu arvukatele mõttekaaslastele ja Paide linnale võttis see mõte tasapisi vormi ning saabki Eestile omasel moel teoks. Täna ja homme Eestimaa südames toimuval festivalil kohtuvad inimesed, kes tulevad mõtteid vahetama Eestile olulistel teemadel - lavadel, õpitubades, kohvikutes või niisama murul ehk mitteametlikus ja vabas-sundimatus õhkkonnas. See on kohtumispaik ärksatele Eesti olevikust ja tulevikust mõtlevatele ja võib olla selle pärast pisut ka südant valutavatele inimestele.

On tore näha, et 180 end üles andnud kõnelejat ja arutelude pidajat on inimesed erinevatest Eestimaa nurkadest ja erinevatest eluvaldkondadest, rääkimata erinevatest ametipositsioonidest. Kokku on festivalil 20 arvamusvahetusplatsi ja üle 45 arutelu. Kõnelejate seas on näiteks Artur Taevere, Eiki Nestor, Indrek Treufeldt, Jaak Prints, Kaja Kallas, Mare Pork, Mihhail Lotman, Roy Strider, Tarmo Jüristo ja teised. Kõlama hakkavad Eestile täna või 10-50 aasta pärast olulised teemad, alates sellest, milliseid inimesi me ootame Eestisse, missugune on Eesti tuleviku kool, milline on kultuuri ja majanduse seos, kas eestlaste alkoholisõltuvusega on võimalik midagi ette võtta või millised on erakonna-välised võimalused osalemiseks ühiskonnaelus.

Festival ei piirdu ainult debattide ja diskussioonidega. Näiteks pakuvad arutelude lõppedes mõtteainet arutelude vahel üles astuvad luuletajad. Paide Raekojas astuvad üles Johansonid, linna keskväljaku peetakse arutelude lõpedes katusekontsert ja Vallimäel näidatakse öökino. Festivali vabalavale on oodatud arvamuse väljendamise kõik loovad ja kunstilised vormid.

Toome vahetu suhtluskultuuri murule

Minult on palju küsitud, kuidas erineb Arvamusfestival Presidendi Kärajatest või Rahvakogust. Need on meile mõttevahetusüritusena või aruteluformaadina heaks eeskujuks, ent kindla teemavaldkonna ning kutsetega osalejate asemel ootame erinevalt neist üritustest osalema inimesi üle Eesti, et arutleda võimalikult laia teemaderingi üle. Tahame täita tühimikku ja luua kohtumispaika, kus mõtlejate paremik kohtub aktiivsete inimestega, kus esile pääsevad uued kõnelejad ja mõtlejad erienevatest valdkondadest. Just uutele mõtetele ja uutele kõnelejatele platvormi loomine on üks selle ettevõtmise juhtideedest.

Eesti ühiskonna arvamuste vahetamise keskkond on täna liiga ametlik ja ka ametkondlik ning see toimub piiratud ringis. Siiski näeme vabameelset ja sundimatut mõttevahetust Twitteris ja Facebookis: soovimegi füüsiliselt näha olukorda, et inimesed, kes igapäevaelus tegutsevad eri valdkondades, saavad sundimatult mõtteid vahetada, sõltumata oma ametipositsioonist.

Väljund on iga inimese enda sees

Selge on see, et festival ühe aastaga arutluskultuurile uut huumusekihti ei kasvata, see on pikem protsess. Minult on küsitud palju ka seda, mis on arvamusfestivali väljundiks? Olen seepeale küsinud vastu, mis on ühe loetud raamatu või vaadatud teatrietenduse väljund? Väljund on iga inimese enda sees, midagi sisemiselt käivitades. Ehk siis - arvamusfestivali eesmärk ei olegi tegevusplaan, konkreetse seaduse muudatus, palvekiri, deklaratsioon ega kommünikee, vaid just elamus inimese enda sees. Olgu selleks sisemusse talletunud uus vaade temale olulisel teemal, mõni innustus või uus mõte. Ehk leiab aset vastandlikel arvamustel olevate inimeste seas mingi vaatepunkti lähenemine või on saadud innustust mõneks uueks ettevõtmiseks, ollakse mõne uue mõtte või idee võrra rikkamad. Festival on õnnestunud, kui esimesel aastal osalevad inimesed lahkuvad hea tundega ja tahavad järgmisel aastal tagasi tulla.

Seega, ootame kohale kõiki võimalikult mitmekesise arvamuse ja ärksa mõtlemisega inimesi üle Eesti, kellele lähevad korda Eesti oleviku ja tuleviku teemad. Loe lisa www.arvamusfestival.ee ja tule täna või homme Paidesse.


Arvamusfestivalil on mõlemal päeval ka Delfi/Eesti Päevalehe lava, kuhu kõik lugejad on soojalt oodatud kaasa elama, mõtlema ja arvama.