Teadupärast kehtib NATO liikmesriikidele soovitus, et nende kaitsekulutused võiksid olla vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust. Just sellest 2%-st on Eesti valitsusel kujunenud aga omaette eesmärk, mida igal juhul, olenemata Eesti inimeste majanduslikust turvalisusest, tuleb täita.

Hiljutises saates „Olukorrast riigis” ütles Kalle Muuli, et Eesti võib ka 20% maksta, aga ikka on see summa suures pildis liiga väike, et NATO julgeolekuvalmidust tervikuna märkimisväärselt parandada. Läti suunab praegu kaitse­sektorisse Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) 2012. aasta andmetel ainult 0,9% SKT-st. Meie põhjanaabrite Soome ja Rootsi kaitsekulud on vastavalt 1,5 ja 1,2% SKT-st. 2013. aasta Eesti riigieelarves moodustasid kaitsekulud veidi üle 360 miljoni euro ehk 2% Eesti SKT-st. Miks panustab Eesti oma naabritega võrreldes niivõrd palju kaitsekulutustele?

Avalehele
70 Kommentaari
Loe veel: